EI AVALDANUD MULJET ⟩ Laserrelvad pole lõpuni need, mida Pentagon lootis

Põõsa kõrval redutab laskevalmis laserrelv DE M-Shorad, millega on küll suudetud õppustel augustada droone, mis seepeale alla kukuvad, kuid reaalses lahingutegevuses pidavat see relv veel liiga kohmakas olema. Samas ei maeta ideed maha ja arendatakse täiustatud relvi edasi. Foto: USA armee / Cover-Images.com / Scanpix

Ehkki on ilmunud juba üsna palju võidukaid uudiseid sellest, kuidas võrreldes tavalise laskemoonaga üsna olematu hinnaga laserkiire abil saab alla tuua droone lähemalt ja kaugemalt, pole need relvad siiski veel kaugeltki ideaalsed. See selgus pärast esimesi tõsisemaid katsetusi päris olukordades Lähis-Idas.

Moodsa lahingu suurima nuhtluse - droonide vastu suunatud energiarelvad, nagu laserid ja mikrolainerelvad, on reaalses maailmas siiski veel üsna saamatud. Lähis-Idas kasutati seda pärast hiljutist mehitamata õhusõiduki (UAV) rünnakut USA vägede vastu.

Vaatamata praegustele raskustele usub USA armee relvade soetamise juht, et energiarelvadel on siiski tulevikku ja teenistus jätkab nendega katsetamist, kuni need on lõpuks piisavalt võitlusvõimelised, kirjutab Popular Mechanics. 

USA kongressi ees küsimustele vastates rääkis armee assistent Douge Bush täpsemalt laserrelvast DE M-SHORADS, mille on välja töötanud Kord Technologies ja mis ühendab 50-kilovatise laserrelva Stryker jalaväe lahingumasinaga. Süsteem sisaldab ka sihtmärgi tuvastamise, jälgimise ja tulejuhtimise süsteemi. Tulemuseks peaks olema võimas õhutõrjerelv, mis suudab tulistada vaenlase droone sõna otseses mõttes valguse kiirusel. 

Kümme korda võimsamat relva on veel arendamas Lockheed Martin, mille jaoks eraldas Pentagon juba vajalikud ressursid.

Keerulise relva lihtsad vaenlased: tolm ja soojus

Bush ütles kongressi esindajatele, et Strykeri ja 50-kilovatise laseri kombinatsioon ei ole vähemalt praegu õhutõrje jaoks piisavalt hea, et kasutama hakata. Ta märkis, et sellel on probleeme suurema võimsusega laserite kasutuselevõtuga. «See võimsustase, 50 kilovatti,» selgitas ta, «on keeruline integreerida sõidukisse, mis peab pidevalt ringi liikuma. Soojuse hajumine, elektroonika hulk, sõiduki kulumine taktikalises keskkonnas võrreldes kindla kohaga on põhilised probleemid.»

Laserit DE M-SHORADS hakati katsetama juba 2021. aastal. Selle puuduste kõrvaldamine nõuab aga lisapingutust. Praegu on laserrelvaga kerge õppustel, kuid raske lahingus. Foto: Postimees

Laseritel on palju eeliseid võrreldes traditsioonilise laskemoonaga. Kuigi laserid ise on kallid, on neil piiramatu arv laske, mis sõltuvad ainult saadaolevast elektrienergiast või kütusest, mis toidab elektrigeneraatoreid. Laserikiir liigub valguse kiirusel seega absoluutselt kõige kiiremini, mis üldse võimalik ja seda kiirt pole seega võimalik takistada. Kiir läheb sirgelt, seega ei pea tegema ka ballistilisi arvutusi. 

Siiski on sel relval ka omajagu puudusi. Üks suurimatest on see, et kiir võib atmosfääris hajuda ja kaotada sidususe. Tolm, suits, liivaosakesed ja veepiisad võivad laseri võimsust neelata piisavalt, et 50-kilovatine laser pole sihtmärgi tabamise ajaks enam piisavalt hävitav. Teine suur puudus on välja tulnud ka praktilistel katsetustel: osa kasutatud energiast muudetakse allika juures soojuseks, tekitades seni tohutuid soojusjuhtimise probleeme, mis nõuavad veelgi rohkem energiat ja uusi lahendusi.

Lähis-ida kõrbetingimustes on need puudused võimendunud: kõrbeliiva tolm hajutab tõhusalt kiirt ning kõrged temperatuurid väljas muudavad soojuse hajutamise veel keerulisemaks.

Mikrolainerelv tekitab kaitsva kupli, kuid ei ulatu kaugele

USA armees on veel arendatav mikrolainerelv (HPM), mis tekitab enda ümber kaitsva kupli, mis kõik elektroonikaga lendavad objektid maha sadada laseb. Paraku pole mikrolainel kuigi kaugeleulatuvat mõju, mistõttu sobib see vaid pea kohalt miine alla loopivate pisidroonide tõrjumiseks. Võrreldes laseriga on leviulatus mõnisada meetrit ja sobib viimase hetke kaitseks.

Vaata videost, kuidas Leonidase vastav seade toimib, seda nimetatakse ka elektrooniliseks relvaks:

USA armee sai neli Leonidase HPM relva 2023. aastal. Bushi sõnul on mikrolainerelvade peamiseks ülesandeks välja mõelda lahendus, kuidas neid lahinguväljal ohutult rakendada, kui miskit ringi lendab, sealhulgas oma lennuvahendid. See relv toob erandita alla kõik elektroonikat kasutavad lendavad objektid, nii enda kui vaenlase omad.

Armee siiski ei tagane laserrelvasüsteemide ja mikrolainerelvade katsetamisest, ütles Bush. Tema sõnul on teenus oluliseks osaks üldisest mehitamata õhusõidukite vastu kasutatavatest vahenditest. DE M-SHORADSi sarnaseid relvi loodetakse hakata kasutama Lähis-Idas, Taiwani kuumades džunglites ja samuti ka polaarjoone tagustes külmades tingimustes.