POOL MEGAVATTI ⟩ USAs ehitatakse valmis ajaloo võimsaim laserrelv, mis hakkab õhutõrjet tegema

Laserrelvad tegelikult sellist efektset kiirt välja ei tulista, kuid reklaammaterjalides ja kunstniku illustratsioonil peab relva ju kuidagi töötamas näitama. Foto: Lockheed Martin

Ukraina sõda on näidanud, et vaenlase rünnaku vastu on vaja kiiret, tõhusat ja odavat laskemoona. Pentagon on selleks plaaninud kasutusse võtta uusi laserrelvi, kuid nüüd telliti Lockheed Martinilt järgmise põlvkonna laser, millel on juba võimsust 500 kilovatti.

Senine võimsaim õhutõrjelaser on USA-l olnud 300 kW, kuid sedagi pole veel varustusse võetud. Armee hakkab sellist seadet tõenäoliselt kasutama 2024. aastal. Sellest oluliselt hävitavam relv aga on väljatöötamisel ja esimesed katsed on juba tehtud.

Lockheed Martini võimsaim toodetud laser töötatakse välja armeekõlbulikuks Pentagoniga sõlmitud uue lepingu alusel, mis on High Energy Laser Scaling Initiative'i (HELSI) teine etapp. See programm näeb ette relvastusse laseril põhinevate kahurite võtmist.

HELSI teises etapis ongi eesmärk suurendada laseri võimsustaset, saavutades samal ajal laserkiire parema kvaliteedi ning optimeerides energiavoo tõhusust.

«Lockheed Martin on investeerinud tootmistaristusse, oodates kaitseministeeriumi tekkivat nõudlust laserrelvade järele, millel on laskemoona madal kulu, lühike reageerimiskiirus ja parem täpsus, ühtlasi vähenevad ka nõuded logistikale,» ütles Lockheed Martini missioonisüsteemide ja relvade asepresident Rick Cordaro pressiteates, «500 kW laser jätkab meie edu 300 kW süsteemist saadud õppetundidega.»

Uus 500 kW laser on taktikaline relv, mis kasutab Lockheed Martini spektraalkiirte kombineeritud ülesehitust ja sisaldab kaitseministeeriumi avatud moodulsüsteemi standardeid, et tagada süsteemide koostalitusvõime ja mitme missioonilahendusega ühendamine.

HELSI laserrelva välimus on üsna ilmetu – lihtsalt üks konteiner Foto: Lockheed Martin

Laserrelva eelis on laskemoona odavus: vaja läheb vaid elektrit, mida toodetakse näiteks laevageneraatoritega või maismaal mobiilise elektrijaamaga. Ühe lasu hinnaks kujuneb 1–3 eurot. 

Teiseks on laserrelv väga kiire ja nähtamatu. Mittenähtavas spektris tulistatud kiir liigub valguse kiirusel ja seda saab väga täpselt juhtida. 

Kolmandaks on laserrelv ohutum, sest sihtmärki mitte tabades ei kuku mürsk või rakett kuskil juhuslikus kohas alla maa peale. 

Samas on laserrelvadel ka puudusi. Vataamata 500 kW võimsusele pole tegemist kuigi suure tulejõuga, sellega võib alla tulistada vaid väiksemaid objekte või tekitada mõnele suuremale sihtmärgile vigastusi. Samas võib näiteks väikeste drooniparvedega olla laserrelvast kasu, sest see suudab hetkega ühelt sihtmärgilt teisele suunduda.

Laserrelvad ise pole enam teab mis uus nähtus. USA kasutas seda esimest korda 2017. aastal Pärsia lahel, kui tõi katsetuste käigus alla mehitamata lennuki.

Kui kuus aastat tagasi oli Lockheed Martini relva võimsus veel 30 kW, siis nüüd on see kümme korda võimsam ja saab hakkama suuremate sihtmärkidega kui väike droon või paat. Kuid mürsud ja raketid on endiselt suurema purustusjõuga.

Lasereid on plaaninud relvastusse võtta Venemaa, Saksamaa, Iisrael, Austraalia, Hiina ja paljud teised suurriigid, kuid nende relvad pole veel kaugeltki nii võimsad, kui plaanib Lockheed Martin.