:format(webp)/nginx/o/2024/06/10/16136709t1h0f77.jpg)
Amazon Web Services korraldas teisipäeval Stockholmis Summiti ehk tippkohtumise, kuhu oli kokku tulnud üle 8600 osaleja. Ehkki tegemist on kohati sügavale serverite ja tarkvara hingeellu kaevuvate ekspertide üritusega, leiab sealt aina rohkem ka tavainimestele arusaadavat. Sel aastal mõistagi sekkus peateemana tehisaru, mida ettevõte arendab ja mis peakski muutma paljud seni keerukana tundunud asjad ülilihtsaks.
Amazon Web Servicesi (AWS) puhul on tegemist maailma suurima pilveteenusega, kus pakutakse ligi paarisadat erinevat alamteenust. Tehisaru revolutsiooni tippajastul pole enam vaja nii mõnegi teenusega serveriadministraatori süvateadmisi rakendada.
Seda katsetati ka Põhjamaade ajakirjanike peal, kui neile tehti töötuba, milles kunstmõistus õppis kiiresti ära mõne ajakirjaniku artikli põhjal tema stiili ja pakkus välja pealkirju, kokkuvõtteid ja isegi illustratsioone artikli juurde.
See kõik pole muidugi enam teab mis põrutavalt uus nähtus, aga üks asi selgus siiski: kui tehisarule anda ette kogu maailma Internet, nagu paljud suured keelemudelid teevad, siis hakkavad vead ja «hallutsinatsioonid» ehk väljamõeldud faktid paratamatult tulema. Kui aga koolitada kunstmõistust täpsete oma andmetega ja anda ette selged reeglid, siis on tulemus palju parem ja kasutatavam.
Kohe pärast hiiglaslikus saalis toimunud avakõnesid, mida kuulas korraga ligi 6000 inimest, koguti ajakirjanikud Stockholmi messikeskuse pressikeskusesse, kus algaski esimene pilveteenuse töötuba.
Kuna keegi meist polnud erilised serveriadministraatorid ning pilveteenuseid seadistada ka väga põhjalikult ei osanud, oli enne saadetud juhend, mida tegema hakkame.
Amazon Web Services nimelt kasutab nii enda kui teiste tehisarumudeleid, millega pilve kasutajad võivad üles ehitada omakorda oma teenuseid ja seekord me proovisimegi teha virtuaalset ajakirjanikku – igaühe klooni.
/nginx/o/2024/06/10/16136712t1he6ae.jpg)
Muidugi on selleni veel pikk tee minna, aga algatuseks söödeti tehisintellektile ette iga ajakirjaniku mõni viimane artikkel, et stiilist ja eripärast aru saada.
See, mida tahame lõpuks kätte saada, sisestatakse mudeli juhendisse: muu hulgas on pandud töötoa korraldajate poolt näitena peale piirang, et liiga kollaseid ja loomingulisi tekste ei tohi teha. Soliidse uudisteajakirjanduse stiili jaoks praagitakse need lihtsalt välja.
AWS Bedrocki keskkonnas hakkamegi tehismõistust ajakirjanikutööks kasutama.
Süsteemile on ette antud näiteks minu puhul üks hiljutine kõrvaklapiarvustus ja teenus pakub välja sellele mõned pealkirjad, mis peaksid lugejates huvi äratama.
Proovime küsida ka kollasemaid pealkirju, aga mudel ei luba.
Allikas: AWS / Claude 3 Sonnet
Nüüd selgub, et tehisarul on veel selline parameeter nagu temperatuur. Seda ühest heeblist juurde või vähemaks keerates saabki muuta tehisintellekti kas väga konkreetseks või rohkem loomingulisemaks. Mida kõrgem temperatuur, seda loomingulisem.
Tekst, mille töötoas proovides lõpuks kätte saame, on nüüd tõesti palju kirjanduslikum, aga nagu juhendajad hoiatavad, võtab masin sel juhul ka fakte hoopis mängulisemalt ja tekkida võivad kurikuulsad hallutsinatsioonid ehk tehisaru poolt asjade väljamõtlemine.
Masin oskab ka joonistada ja selleks tuleb anda eraldi käsk. Hea nipp on lasta oma artikli põhjal pildijoonistuskäsk samuti tehisarul välja mõelda. Selleks soovitatakse kõigepealt lasta vestlusrobotil teha oma artiklist umbes 20-sõnaline ingliskeelne kokkuvõte, sest inglise keelest saab pildigeneraator paremini aru.
Kui mõne ajakirjaniku majandusuudistele tehakse illustratsiooniks liigagi abstraktne kujutis, siis päris konkreetsele kõrvaklapitestile joonistataksegi üsna usutavana näivad pildivariandid.
/nginx/o/2024/06/07/16130396t1hd694.jpg)
Sellega aga veel meie ajakirjaniku kloonimise katsed ei lõpe.
Postkasti saabub Amazoni pressiteade ja nüüd tuleb hakata seal mainitud allikat intervjueerima. Valime tehisaru mudeliks Claude 3 Sonnet, anname ette pressiteate teksti ja küsimused intervjueeritavale mõeldaksegi valmis, nii et vastused ei peaks kordama juba avaldatud infot, vaid seda täiendama, nii nagu intervjuus kombeks.
Kui asja veelgi peenemalt teha, võib kunstmõistusele iga küsimuse vastuse ka ette anda, et selle põhjal uusi teemakohaseid küsimusi jooksvalt välja mõelda.
Samuti pakutakse välja intervjuu sissejuhatav tekst, nii et intervjueerijal ei jää üle muud, kui vaid kõik vajalik maha lugeda.
(kirjapilt muutmata)
Täname, et esitasite üksikasju Amazoni uue Bedrock Studio teadaande kohta. Tehnikaajakirjanikuna tahaksin esitada järgmised küsimused, et saada rohkem teada ja selgitada selle uue tootega seotud ebaselgusi.
Palun andke neile küsimustele üksikasjalikud vastused. Säilitan kindlasti objektiivsuse ja esitan teie esitatud teavet artiklis täpselt. Samuti tagan, et järgin eetilise ajakirjanduse põhimõtteid, nagu faktide kontrollimine, huvide konflikti vältimine ning vajadusel allikate privaatsuse ja konfidentsiaalsuse austamine.
Allikas: AWS / Claude 3 Sonnet
Tehisintellekti koostatud kirja mõnele intervjueeritavale saates oleks see kindlasti päris üllatav. Küsimused ise aga tundusid täiesti sobivat, kui neid veel natuke ümber sõnastada.
Amazon Web Servicesi Põhja-Euroopa juht Marielle Lindgren andis meile AWS Summitil teada, et Rootsis laiendatakse peagi veelgi Amazoin Web Servicesi serveriparki ja juurde on tulemas kolm uut andmekeskust, mis hakkavad jooksma täielikult 100% taastuvenergia peal. Varugeneraatorites kasutatakse näiteks taimeõlidest diislikütust.
Meie jaoks tähendab see, et pilveteenused ja tehisintellekt siinkandis muutuvad veelgi võimsamaks, mida eriti vajavad just uued tehisaru rakendused.
/nginx/o/2024/06/10/16136673t1hf716.jpg)
Lindgreni sõnul on Euroopa Liidu eesmärk saada digimajanduse liidriks aastaks 2030, kui 75 protsenti ettevõtetest kasutab tehisaru. AWSi uuring näitas, et 2023. aastal on 35 protsenti Põhjamaade ettevõtetest tehisintellekti juba kasutanud, mis on üle Euroopa keskmise. Kui jätkata sama tempoga, võiks 2030. aastaks selle eesmärgi saavutada küll.
Eestiga tegeleb Amazon Web Servicesi Soome ja Baltimaade juht Sari Uusitalo, kes ütles, et meie piirkond on kindlasti tehisaru ja pilveteenuste jaoks oluline ja kasvav turg. Meie lähimad serverikeskused asuvadki Rootsis.
«Päris uute teenuste puhul alustame tavaliselt kõigepealt USAst, läbides esmalt pehme eelvaate faasi, enne kui teenus laiemalt saadavaks saab,» rääkis Uusitalo Postimehele, «kõik teenused ei pruugi aga igasse riiki jõuda, sest see sõltub regioonide ja klientide vajadustest.»
/nginx/o/2024/06/10/16136707t1hd879.jpg)
Tema sõnul näitas ka hiljutine uuringufirma IDC uuring, et Baltimaades on kiiresti kasvavat huvi pilveteenuste vastu: «Oleme suurendanud oma nähtavust kohalike ürituste ja partnerite kaudu. Näiteks korraldasime hiljuti startup-ürituse Eestis, mille vastu oli suur huvi.»
Uusitalo toob näiteid mõnest juba AWSi pilveteenust kasutavast ükssarvikust ja tehnoloogiafirmast Eestis: küberturbe ettevõte Cybers, kliendisuhete ettevõte Pipedrive ja ülemaailmne identiteedi kinnitamise ettevõte Veriff. Kui aga proovime välja selgitada uusi idufirmasid, mis praegu AWSi tehisaru teenust kasutavad, siis pärast väikest otsimist selgub, et vaid üks selline Eesti startup siiski on: Neural.love, mis pakub tehisaru abiga piltide ja heli loomist ning töötlemist.
Uusitalo sõnul on AWSil partnereid, kes aitavad teenuseid ka kohalikesse keeltesse panna, ja tehisaru, nagu näitas ajakirjanike töötuba, oskab juba üht-teist üsna hästi eesti keeles teha.
Umbes 90 protsenti AWSi arendustööst põhinebki klientide endi soovidel, seega, kui on vajadus kohalike uute teenuste järele, siis need lubatakse välja arendada klientide tagasiside põhjal.
/nginx/o/2024/06/10/16136708t1h1cf9.jpg)
AWSi idufirmade äri juht Kalen O'Connor rääkis intervjuus Postimehele, et üks huvitavamaid lugusid pärineb generatiivse tehisaru kiirendist, mis korraldati eelmisel aastal. Üks idufirmade programmi edukas ettevõte on Flawless AI, mis arendas filmistuudiotele mõeldud toote, mis lahendab dubleerimise probleemi, muutes tehisaru abil huulte liikumise sünkroonseks subtiitritega.
Samuti saab selle startup'i käest tööriista, mis laseb tehisintellekti abil muuta stseene ilma neid uuesti filmimata.
Teiseks näiteks toob O'Connor Leonardo.ai, mis pakub kasutajatele pildi- ja videoredigeerimise tööriistakomplekti, kasutades avatud lähtekoodiga mudeleid. Baltimaadest või Eestist tal paraku veel selliseid näiteid kiirendist pole.
Küsimusele, kui lihtne on idufirmade programmis osaleda, vastab startup'ide programmi juht: «loodetavasti on see üsna lihtne. Meie meeskond töötab erineva suurusega idufirmadega, alates algfaasist kuni IPOni. Otsime selliseid idufirmasid, kes on saanud riskikapitali või ingelinvestorite rahastuse, kuid oleme vajadusel väga paindlikud.»
O'Connor usub, et generatiivne tehisintellekt on alles algusjärgus ja see muutub järgmise viie aasta jooksul veelgi võimsamaks tööriistaks. Tulevikus saab iga idufirma olema tehisarupõhine, sarnaselt sellega, nagu tänapäeval on pea iga iga tehnoloogiaalane idufirma (vähemalt sõnades) pilvepõhine, kuigi ilma pilves olemata olekski praegu juba teenuseid pakkuda üsna keeruline. Tulevikus käib sama asi tehisintellekti kohta.
Kuigi Amazoni suurel konverentsil Stockholmis leidus viiekümne töötoa ja esinemise seas teemasid üsna sügavuti pilveteenustega tutvumiseks, oli üks mitte vähem oluline osa ka messiala. Mis muu kui tehisaru valitses ka seal.
/nginx/o/2024/06/10/16136597t1h1754.jpg)
Siin on aga veel mõnesid põnevamaid lahendusi, mida näitusel näidati.
Metsatulekahjude tõrjuja on lahendus, mis tehisaru abiga avastab satelliidipiltidelt tulekahjusid, mida viimastel aastatel kliimasoojenemisega seoses aina tihedamalt esineb. Selle taga on Amazoni pilv ja tehisintellekt. Nii saab ära hoida tule levimise ja kiiresti kustutama hakata. Kui varem vaatasid valvurid maapealsetest tornidest, ega kuskilt suitsu ei tõuse, siis nüüd saab väga hea pildi kätte kosmosest, kuid inimsilmaga on seda raske töödelda. Masin tuleb siin appi.
/nginx/o/2024/06/10/16136523t1h5ecf.jpg)
Telia pildituvastus: Telia boksis näidati, kuidas lihtsa lahendusega, aga targa tehisaruga saab laos kõik kontrolli alla. Piisab igal pool filmivatest valvekaameratest, mille pildi pealt oskab tehisintellekt välja lugeda, kus riiulites asuvad kastid ja millal neid liigutatakse – kas tuuakse või ära viiakse või ümber tõstetakse. Ilma keeruliste koodiskännimiste, kaugloetavate tag'ide ja inventuurideta on logistikas alati hetkeseis olemas vaid kaamerapildi kaudu, mis on odavam ja lihtsam kui mingid muud süsteemid kauba jälgimiseks.
Seda lahendust pidid kasutama Soomes mõned postkontorid pakkide seisu jälgimiseks üle kohaliku 5G-võrgu.
/nginx/o/2024/06/10/16136527t1h213e.jpg)
Fussball on küll pealtnäha tavaline kontoriteski mängitav lauajalgpall, kuid selle mängulaua kohal asuv kaamera filmib tegevust ja tehisaru jälgib palli.
Kokkuvõttes teab kunstmõistus kogu aeg mängu seisu ja aitab väravate üle arvet pidada. Kuid see pole muidugi lahenduse lõppeesmärk: samamoodi tahetakse Saksa Bundesligas jälgida kõiki mänge ja meeskonnad saavad lisaks tulemuste automaatsele arvestusele analüüsida ka kõiki sööte ja mängu kulgu.
/nginx/o/2024/06/10/16136547t1h9c5b.jpg)
Droon QR-koodidega on aga taas üks tulevikulogistika lahendus. Võrguga piiratud platsil messialas on põrandal QR-koodid, mis tähistavad erinevaid maju. nende kohal lendlev droon esindab tuleviku robotkullerit – olgu see siis lendav, ujuv või mööda tänavat kulgev isejuhtiv masin. Lahenduse ilu peitub selles, et inimkuller või logistika operaator ütleb robotile lihtsalt suulise või tekstikäsklusega, kuhu tuleb kaup toimetada ning tehisaru saab sellest aru, saates drooni õiges järjekorras kaupu laiali vedama. Enam pole vaja teha midagi muud, kui inimkeeles käsklus anda.
AWSi tippkohtumisel Stockholmis, mis tõi kokku spetsialistid ja huvilised Euroopast, Lähis-Idast ja Aafrikast, sai õppida, kuidas valida õiget andmebaasi, uuendada oma andmeladu ja juhtida tehisintellekti abil ärisid. Sellised tasuta tippkohtumised toimuvad maailma suuremates linnades ja meelitavad ligi kõigi tööstusharude ja oskustasemete tehnoloogiaspetsialiste.
/nginx/o/2022/02/01/14340839t1h5277.jpg)