Vaata, mida suudab moodsaim maja hinna maksev piloodikiiver

Selline näeb välja piloodikiiver, mis maksab keskmise maja hinna. Foto: Collins Aerospace

Kui 375 tuhande euro eest võib saada omale mõne üsna korraliku maja, kuhu mahub sisse kogu pere, siis sama raha maksab ka uusim piloodikiiver, mis mahutab vaid piloodi pea. Kuid see kiiver on lahingus ülioluline.

Lockheed Martini uus F-35 Lightning II on maailma kõige kallim sõjalennuk, mille hind ulatub 100 miljoni euroni ühe lennuki kohta ja selle ülalpidamine maksab 6 miljonit eurot aastas. Üks selle lahingumasina kõige muljetavaldavamaid osasid on kiiver, mida vaja lennuki juhtimiseks. See peidab endas tehnoloogiaid, mis näivad pärinevat parimatest kosmoseulmekatest.

Praeguseks on investeeritud ligikaudu 1,7 triljonit dollarit (1,6 triljonit eurot) 5. põlvkonna mitmeotstarbelisse F-35 programmi, kuid juba on arendamisel ka 6. põlvkond. 

Tehnoloogiliselt on see maailma kõige arenenum hävituslennuk, mis kasutab vargtehnoloogiat, et vältida avastamist, samuti radarite häirimise võimekust ja suudab saavutada kiirusi üle Mach 1,6 (1200 km/h). Lennuk võib kanda üle kaheksa tonni sisemusse peidetud relvalaadungit ja on varustatud peaaegu kõigi võimalike anduritega: aktiivse radariga (AESA), elektroonilise/optilise sihtimissüsteemiga (EOTS) ja muidugi ülimoodsa kiivri ekraanisüsteemiga (Helmet Mounted Display System ehk HMDS).

Üks kolmest F-35 variandist suudab isegi vertikaalselt startida ja maanduda (VTOL) või lihtsalt õhus hõljuda ühe koha peal.

Rohelise ekraani asemel kõik kiivrisse

Kõik see vajab sujuvat koostööd, mistõttu tuli tavapärane F-16 stiilis kiiver välja vahetada. Kadunud on traditsiooniline roheline peadisplei (HUD), mida mäletatakse juba 90-ndate lennukifilmidest, kokpitis enam seda relikti pole. Täpseks VTOL-operatsiooniks ehk vertikaalseks õhkutõusuks ja maandumiseks ning täielikuks olukorrateadlikkuseks lahingus vajas F-35 just sellist kiivrit, mis suudaks kogu lennuki piloodi jaoks justkui nähtamatuks muuta, pakkudes takistusteta vaadet igas suunas.

See võttis kümme aastat arendustööd, kuid Collins Aerospace tegi selle teoks Genesis III ehk "Gen 3" HMDS-iga, mille hinnaks on 400 000 dollarit (375 000 eurot). See on piisav, et osta perele keskmine majake või moodsam korter.

Siiski saab selle raha eest üsna palju.

Kiiver muudab lennuki läbipaistvaks

Gen 3 HMDS toimib nii piloodi peamise displei kui ka relvade juhtimissüsteemina. F-35 Lightning II-l on pardal kuus kaamerat, mis on suunatud igas suunas lennuki välispinnal, ja Gen 3 HMDS visiiril kuvatakse kokku pandud pilt kõigist neist vaadetest, lubades piloodil saada täieliku 360-kraadise takistusteta vaate lihtsalt pead pöörates. Kui vaadata alla, kus on juhtkang, näeb otse läbi enda ja lennuki kuni maapinnani.

Kiiver muudab muuhulgas lennuki nähtamatuks, näidates visiiril kaamerapilte kogu ümbrusest ja jättes mulje, nagu vaataks läbi lennuki. Foto: Collins Aerospace

Peale selle pakub HMDS pidevat lennuinfo ja sensoriandmete kuvamist, tõlkides kõik kasulikuks liitreaalsuse (AR) ülekatteks, pakkudes samal ajal ka sisendit tagasi F-35-le, mis on põhimõtteliselt lendav superarvuti.

Piloodid saavad Genesis 3 HMDS sihtimissüsteemi abil märgistada ja jälgida sõbralikke või vaenlase õhu- ja maajõude lihtsalt neid vaadates.

Öine lendamine? Pole probleemi

Gen 3 HMDS-il on sisseehitatud öönägemine 30-kraadise vaatevälja ja 100% kattuvusega, välistades vajaduse eraldi öönägemisprillide järele.

Lennuki kerele paigaldatud infrapunakaamerad aitavad piloodil samuti näha täielikus pimeduses igas suunas.

Selle kõigega toimetulemiseks on iga Gen 3 HMDS kiivri mäluvahust vooder kohandatud ja laseriga lõigatud iga kasutaja jaoks eraldi.

419. operatsioonitoetuse eskadrilli reservistid mõõdavad ja 3D-skaneerivad iga piloodi pea, et luua täiuslik ja täpne voodri sobivus süsinikkiust väliskesta jaoks.

Piloodi pupillide kaugus mõõdetakse samuti väga täpselt ära, et visiiril oleks näha ainult üks terav pilt. Samuti mõõdetakse silmade ja visiiri kaugus.

Uus soeng võib kiivri sobivuse rikkuda

Sobivuse protsess on nii uskumatult üksikasjalik, et isegi uue soengu tegemine või liiga palju kookidega maiustamine tähendab, et kiiver ei pruugi enam nii hästi sobida. Iga 120 päeva tagant tehakse kiivrile sobivuskontroll, et veenduda selle nõuetekohases toimimises.

Kogu see tohutu tehnoloogia on ära mahutatud umbes 2,3 kg raskusesse kiivrikujulisse korpusse. Võrdluseks, tipptasemel mootorrattakiiver kaalub tavaliselt umbes 1,5 kg. Kuid kõik see on täiesti hädavajalik, et piloot ja masin toimiksid ühtse tervikuna.

Allikad: New Atlas, Collins Aerospace