:format(webp)/nginx/o/2024/07/15/16223606t1h60c1.jpg)
Ilmselt on Venemaa impordis erakordselt populaarseks muutumas väikesed tasakaaluliikurid ehk hoverboard'id, kuna neid vajatakse nüüd venelaste kõige tähtsamas ja paisuvas tööstusharus – sõjatööstuses. Selliseid mänguasju saab üsna kergelt kätte, et ehitada surmarelvi.
Venemaa kasutab tavalistest poodidest kättesaadavaid hoverboard'e ehk tasakaalu säilitavaid skuutreid, et arendada roboteid, mida kasutatakse lahinguväljal Ukrainas.
Neljarattaline robot, mis on saadud kahe hoverboard'i ühendamisel, on kasutusel nn suitsiidirünnakuteks, varustuse liigutamiseks või suitsukatte tegemiseks.
Mõlemad vaenupooled on Venemaa-Ukraina sõjas kasutanud ohtralt erinevaid improviseeritud droone. Mustal merel on Ukraina kasutanud näiteks mereskuutritest ehk Jet Skidest ja kiirpaatidest arendatud mehitamata laevastikku. Kuid on ka õhus lendavaid multikoptereid ja mudellennukeid, mille puhul on tavalisest kaubandusvõrgust saadaval olevad üliodavad vidinad ümber ehitatud kallist lahingumoona asendavateks relvadeks.
Mõlemad pooled arendavad ka odavaid maapealseid roboteid, kusjuures Venemaa uusim projekt on äärmuslik näide, mismoodi saab üliodavast vahendist teha üsna kallist lahingurobotit asendava seadme, kirjutab New Scientist.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
Drone kamikaze terrestre fabriqué à partir de quelques gyroscooters (hoverboards) et d’une mine antichar. pic.twitter.com/IEjNnfhGE7
— Ken Manix, le pancratiaste 360° (@ManixKen) July 12, 2024Vene militaargrupp Kaks Majorit on oma projektist postitanud Internetti videoid, kust on näha, et nende seadeldis on küll rohmakas, kuid töötab, koosnedes kahest hoverboard'ist, mis on ühendatud neljarattaliseks sõidukiks. Sellele on pannud nad hellitusnimeks «Võitlusprussakas». Videod näitavad, et kulgur suudab liikuda erinevatel maastikel, sealhulgas kõrges rohus.
Ukraina sõda on näinud igasuguste häkitud robotite ja kodumasinate kasutamist, mis on avaldanud lahingutele märkimisväärset mõju. Odavate droonide muutmine sõjarelvadeks on nüüd rindel tavaline.
Need isetehtud masinad hoverboard'idel võivad paigaldada maapealseid suitsupomme, transportida tankitõrjemiine ja varustust ning isegi toimida suitsiidipommina, liikudes üle rindejoone vastase positsioonidele. Lahendus pidi olema valmis tootmiseks ja rindele saatmiseks.
Hoverboard suudab kanda kuni 100 kilogrammi koormat ja liikuda 12 kilomeetrit tunnis kuni kolm tundi järjest ühe laadimisega. Vene grupp väidab, et nende viimane leiutis on juhitav kuni kahe kilomeetri kauguselt, kasutades droonivaadet.
Veel üks oluline argument kasutamiseks on muidugi selle lahenduse erakordselt madal hind. Uus hoverboard maksab umbes 150 eurot, mis on teravas kontrastis mõnede Ukraina kasutatavate roomikutega mehitamata maismaarobotite (UGV) hinnaga, mis võivad maksta kuni miljon eurot.
Ukraina on aga samuti arendanud maapinnal liikuvaid odavamaid roboteid, et tõrjuda Venemaa agressiooni oma territooriumil. Ukraina kaitsetööstusel on näiteks olemas odav Ljut, mis lubab täpseid lööke ohtlikelt positsioonidelt, kuhu inimesi ei saa saata, ning liigub kuni 20 kilomeetrit.
Veelgi sarnasem venelaste isetehtud hoverboard'ist liikurile on aga ukrainlaste tööstuslikult toodetav Ratel S, mis liigub samamoodi neljal rattal, kannab laskemoona ning on eemalt juhitav. Mänguautoga sarnanev seade on varustatud tankitõrjemiini või pommi kandmiseks süvendiga ning masin suudab liikuda peaaegu 24 kilomeetrit tunnis, töötades ühe laadimisega kuni kaks tundi.