Päevatoimetaja:
Kaido Einama

USA salateenistus otsustas pärast atentaadikatset oma snaipripüssid välja vahetada

Copy
USSS-i snaiprid 15. juulil Las Vegase lennuväljal turvamas koos president Bideniga saabuvat Air Force One´i. Peagi saavad salateenistuse eliiti kuuluvad täpsuslaskurid omale uued relvad.
USSS-i snaiprid 15. juulil Las Vegase lennuväljal turvamas koos president Bideniga saabuvat Air Force One´i. Peagi saavad salateenistuse eliiti kuuluvad täpsuslaskurid omale uued relvad. Foto: Tom Brenner / REUTERS / Scanpix

Ameerika Ühendriikide salateenistus (USSS) otsib praegu oma varustusse uusi spetsiaalseid täpsuslaskurite vintpüsse, mida saaks kiiresti ümber seadistada nelja erineva padruni laskmiseks. Kuigi pole kindlaid märke, et need kaks asja oleks omavahel seotud, algas relvade väljavahetamine vaid mõni päev pärast seda, kui salateenistuse snaiper tappis Thomas Matthew Crooksi, kes üritas 13. juulil mõrvata presidendikandidaat Donald Trumpi.

USSS kuulutas täpselt viis päeva hiljem, 18. juulil, välja täpsuslaskurite püssisüsteemide (Precision Bolt Action Rifle Systems) hanke. See sisaldab nõudeid ka lisavarustuse ja väljaõppeteenuste pakkumiseks.

Salateenistuse praegune põhiline täpsuslaskuri püss, mida kasutati ka vastuseks hiljutisele atentaadikatsele endise presidendi vastu, on USA merejalaväes kasutatava Winchester Magnum Mk13 Mod 7 «sugulane», kirjutab War Zone.

Neli laskemoona ühe püssi jaoks

Uued püssid peavad olema hõlpsasti muudetavad nelja laskemoona vahel: 7,832-millimeetrise (0.300 tollise) kaliibriga Winchester Magnumi, Norma Magnumi, Precision Rifle Cartridge (PRC) ja 7,82-millimeetrise (0.308 tollise) Winchesteri. Relvad peavad olema seadistatavad nii parema- kui ka vasakukäelistele laskuritele.

USSSi snaiper turvamas 17. juulil Milwaukees toimunud vabariiklaste üritust.
USSSi snaiper turvamas 17. juulil Milwaukees toimunud vabariiklaste üritust. Foto: Nick Oxford / AFO / Scanpix

Salateenistusel on veel soov, et püss kaaluks tühjalt vähem kui 7,3 kg, kui see on seadistatud laskma .300 Winchester Magnumit.

Kõik torud peavad olema roostevabast terasest, toru vahetus peab olema tehtav minimaalse tööriistade hulgaga ning ilma torutööpingi vajaduseta.

Torud ühendatakse ühefaasilise päästikuga, mille tõmbele ja lõtkudele on ka omad karmid piirangud.

Ükskõik milline kere, kuhu toru ja muud mehhanismid lisatakse, peab olema varustatud kokkuklapitava, pikendatava või kokkutõmmatava kabaga ning reguleeritava põsetoega. relvale peab saama kinnitada standardkinnitusega optikaseadmeid ja muid tarvikuid. Ainus konkreetne tarvikunõue, mis hankedokumendis avalikult välja on toodud, puudutab summutajaid: «Püss peab olema varustatud Thunder Beast Arms Magnus-SR 30 kaliibri summutajaga,» seisab hankedokumendis.

Konservatiivne soov

USSSi nõue saada pakkumistes vaid kaubanduslikult laialt kättesaadavaid ja seeriatootmises olevaid relvi võib väljaande War Zone hinnangul aidata hoida kulusid madalal ja kiirendada uute relvade kasutuselevõttu, välistades seega igasuguse täiesti uue või radikaalselt muudetud disaini.

Iga pakkuja peab testimiseks esitama neli relva ja muid lisatarvikuid.

USSSi direktor Kimberly Cheatle märkis varem, et nende organisatsioonil on praegu iga päev ülesandeks kaitsta 36 konkreetset eriti tähtsat isikut ehk VIPi, keda ta siiski nimeliselt ei maininud, samuti USAd külastavaid välisriikide juhte. Cheatle tunnistas Esindajatekoja järelevalvekomitee kuulamisel, et 13. juuli sündmus, kui presidendikandidaat sai kõrvast kergelt haavata, oli suurim operatiivne ebaõnnestumine salateenistuses aastakümnete jooksul.

Kes on salateenistuse snaiprid?

Salateenistuse tagasiastunud direktor Kimberly Cheatle on avalikult kiitnud snaipri kiiret tööd, kes tabas Trumpile atentaadikatse teinud tulistajat surmavalt. Kuid nüüd vaatab snaiprimeeskonna tööd üle peainspektori büroo, mille eesmärk on teha kindlaks, kui hästi on üksus valmis sündmustel ähvardavatele ohtudele reageerima, kirjutab ABC News. Salateenistus oli juba allutatud üldisemale uurimisele ja sai ka USA kongressi kutse kuulamisele seoses tulistamisega Trumpi kampaania miitingul. See on kõige intensiivsem kontroll, millega agentuur on silmitsi seisnud pärast president Ronald Reagani tulistamist 1981. aastal.

Politsei snaiprid Donald Trumpi kampaaniaüritusel Butleris 13. juulil 2024.
Politsei snaiprid Donald Trumpi kampaaniaüritusel Butleris 13. juulil 2024. Foto: Gene J. Puskar / AP / Scanpix

Snaiprimeeskond, kes tegutses sündmuskohal, on väga «elitaarne» ja sinna on üliraske pääseda. Counter Sniper Team asutati 1971. aastal ning pakub lisaks luureandmeid ja vaatlusi võimalike ohtude kohta, et kaitsta USA presidente, asepresidente, esimesi leedisid ja teisi tähtsaid isikuid vastavalt valitsuse aruandlusbüroo 2020. aasta aruandele föderaalsete taktikaliste meeskondade kohta.

Salateenistuse (USSS) asutas USA president Abraham Lincoln 1865. aastal ning see on kaitsnud Ameerika poliitilisi juhte ja nende perekondi üle 150 aasta. Sellest eliitrühmast antakse vaid üksikutele väljavalitutele prestiižne tiitel «salateenistuse snaiper» ja nad paigutatakse tulejoonele, et peatada võimalikke mõrvakatseid.

USA salateenistus reageeris 13. juulil kiiresti, kasutades senist snaiprirelva Mk13, mis oli varustatud Nightforce ATACR 7-35x56 Scope'i ja RAPTARi kaugusmõõtjaga. Selle relva kohta saab lähemalt lugeda siit.

Tagasi üles