VIDEO ⟩ Just nii roomavad lahinguväljal ringi Ukraina uued sõjarobotid

Selline kurjailmeline roomikutega robotliikur on nüüd varustatud täppisgranaadiheitjaga, mida saab eemalt juhtida. Vaja vaid kaardil sihtmärk ära märkida. Foto: Frontline

Ukraina kaitsevägi katsetas lahinguväljal mitmest relvast kokku pandud uut süsteemi: kombineerides Burja lasketorni ja TerMIT-i mehitamata liikuri platvormi, on Ukraina tootjad loonud uue kohandatava roboti, mis aitab vaenlase jaoks olukorra rindel keeruliseks teha.

Ukraina tootjad on edukalt integreerinud nende kaks uut tehnoloogiat: Frontline´i loodud Burja granaadiheitja lasketorni ning Tencore´i NRK TerMIT maismaaplatvormi, mis moodustavad ühtse iseseisva robotiseeritud lahingumasina.

See süsteem laseb Ukraina relvajõududel eemalt juhtida Mk-19 granaadiheitjat, vähendades sõdurite riske lahinguväljal.

TerMITi platvorm, mis liigub roomikutel ja sarnaneb Eesti päritolu Milremi THeMISega, on võimeline tagama stabiilse side ja manööverdusvõime keerulistes lahingutingimustes, selle juhtimise leviala ulatub kuni 20 kilomeetrini.

Inimest pole lahinguväljal vaja

Koos Burja torniga moodustab see tõhusa ja kohandatava lahenduse, mis vastab muutuvatele lahinguvälja oludele. Süsteemiga saab sihtmärgile lähemale hiilida ning seda kiirelt ja täpselt tabada.

Burja torn tagab kümme korda kiirema sihtmärkidele sihtimise ning suudab sekunditega sihtmärke vahetada vastavalt operaatori käsklustele, mis võrreldes jalaväelase poolt kaevikust granaadi heitmisega või kaasaskantava granaadiheitjaga tegusemisega on hoopis teine tase.

Üks Ukraina tootja ehitas platvormi, teine sellele käiva relva. Koos suudavad need ka liikumise pealt raskel maastikul täpselt sihtmärgile pihta saada. Foto: Frontline

Süsteemi juhitakse kaugjuhtimispuldiga või sülearvutiga, kusjuures lasu saab sooritada, kui operaator osutab lihtsalt kaardil kindlale asukohale või sisestab geograafilised koordinaadid.

Automaatne stabiliseerimine tagab roomikute pealt täpse tulistamise ka liikumise ajal, tabades sihtmärke kuni 1800 meetri kauguselt. Süsteemi katsetanud sõjaväeüksus tõi välja, et automaatne sihtimissüsteem töötab isegi täpsemalt kui inimesest ooperaator, eriti mitme sihtmärgi pihta järjest tulistades, kirjutab Army Recognition.

Torni on võimalik programmeerida sihtimisseadeid meelde jätma, mis tagab kiire ümberseadistamise erinevate sihtmärkide vahel, säilitades täpsuse.

Robotid lahinguväljal on prioriteet

Maismaarobotite arendamine on praegu Ukraina relvajõudude ja kaitseministeeriumi üks prioriteete. Samamoodi üritab neid kiirkorras ehitada ka Venemaa. Burja ja TerMITi ühendatud lahingusüsteem on praegu eeltellimuste faasis ja valmis seeriatootmiseks.

Burja torn, mis kaalub 47 kilogrammi, on paigaldatav kas käsitsi kolmjalaga maa peale või transporditav logistilise platvormi abil operatsioonipiirkonda. Tornil on automaatne sihtimise ja tulistamise süsteem, mis võimaldab kiiresti reageerida ohtudele ja tabada täpselt sihtmärke.

Märgi kaardil koht, kuhu granaat saata

Süsteemi saab kaugjuhtida 50 kuni 100 meetri kauguselt ning sihtida droonide või Kropõva sihtimissüsteemi vahendusel. Spetsiaalselt arendatud tarkvara aitab operaatoritel sihtida lihtsalt sülearvuti või tahvelarvuti ekraani kaudu kaardil kohta ära märkides, püsides samal ajal tornist eemal ohutumas kohas.

TerMITi platvorm, mis liigub roomikutel, on 300-kilogrammise kandevõimega ja 20 kilomeetrise tegevusulatusega. See suudab täita erinevaid ülesandeid, sealhulgas logistika, evakueerimine, miinide panek ja erinevad ründeoperatsioonid, kirjutab Militarnyi.

Kombineerides Burja torni ja TerMIT platvormi, on Ukraina sõjaväeüksused saanud uue lahinguvõimekuse viia läbi kaugoperatsioone, vähendades samal ajal inimkaotusi ja sõdurite osalust lahinguväljal.

Vaata videost, kuidas uus robotiseeritud lahingutehnika tegutseb: