See USA osariik nõretab liitiumist – jaguks miljardi elektriauto jaoks

USA ja ka suur osa maailmast sõltub üksikutest riikidest, kelle käes on liitiumitootmise põhiosa. Sellepärast otsitakse uusi liitiumivarusid tikutulega, kuna elektriautode ennustatav buum võiks vajaduse selle varude järele lakke viia. Pildil Sigma Lithium Corp SGML.V töötaja Grota do Cirilo kaevanduses Brasiilias liitiumi toorainet uurimas. Foto: Washington Alves / Reuters / Scanpix

USAs Arkansase lõunaosas on leitud tohutud liitiumivarud, mis võivad muuta elektriautode tootmise seniseid jõujooni ning aidata Ameerika Ühendriikidel välja arendada oma liitiumi tarneahela. Värske uuringu kohaselt leidub piirkonnas piisavalt liitiumit, et rahuldada prognoositud globaalne elektriautode akude vajadus üheksa korda suuremas mahus.

Liitium on praegu levinud tehnoloogiate juures kriitilise tähtsusega materjal laetavate akude, sealhulgas elektriautode jõuallikate tootmiseks, mis muudab iga uue leiukoha avastamise erakordseks sündmuseks. USA geoloogiakeskuse (United States Geological Survey ehk USGS) uus uuring viitab, et Arkansase edelaosas Smackoveri kihistu piirkonnas on 5–19 miljonit tonni liitiumit, kirjutab Washington Times. Need hinnangud põhinevad veeanalüüsidel ja masinõppe meetoditel. Kuigi potentsiaalselt võiks leitud liitium asendada kogu USA impordi, toovad teadlased esile, et liitiumi kaevandamine seal võib osutuda keerukaks ja kalliks.

Smackoveri kihistu, kust liitium pärineb, on tegelikult ajalooline nafta- ja gaasitootmispiirkond, kus sügavatest soolakihtidest pärit soolased veed sisaldavad rikkalikult liitiumit.

Nende soolaste veekihtide töötlemine ja puhta liitiumi eraldamine on aga väga aeganõudev ja kallis protsess. Üks tavapärane meetod on jätta soolvesi suurtesse basseinidesse, kuni vesi aurustub, ning seejärel koguda järelejäänud liitium kokku.

Liitiumi kaevandamisega käivad kaasas suured mürgijärved, mis nõuavad palju pinda. Pildil liitiumi setitamise basseinid Argentinas liitiumikaevanduse lähistel Salar del Rinconi soolaväljadel. Foto: Agustin Marcarian / Reuters / Scanpix

See protsess nõuab aga palju aega ja ruumi. Alternatiiviks on otsene liitiumi eraldamine (Direct Lithium Extraction ehk DLE), mis kasutab (mürgiseid) keemilisi lahuseid või filtreid, et liitium veest välja saada. Kuigi DLE tehnika on kiirem, on sellel veel mitmeid puudusi, sealhulgas võimalike väga mürgiste jäätmete teke.

Uuringu juhtivteadur hüdroloog Katherine Knierim hoiatab siiski ka selle eest, et nende uuringutulemused on vaid esialgsed hinnangud, mitte täpne ülevaade sellest, kui palju liitiumit on tegelikult võimalik kaevandada. Ta rõhutab, et uute meetodite edukus liitiumi kaevandamisel Smackoveri soolveest pole veel täielikult selge.

Huvi Arkansase liitiumivarude vastu on aga juba huvi äratanud, avaldab väljaanne InsideEVs. Ameerika nafta- ja gaasihiiglane ExxonMobil on juba alustanud Arkansases uurimiskaevanduse rajamist ning plaanib 2027. aastal alustada liitiumi tootmist, seades endale sihiks saada elektriautode liitiumitarnete liidriks.

Liitiumi aplaim tarbija on elektriautotööstus, kuhu läheb tohutu kogus materjali akupankade valmistamiseks. Pildil REPTi akupakk Pariisi autonäitusel. Foto: Benoit Tessier / Reuters / Scanpix

ExxonMobil on omandanud puurimisõigused 485 ruutkilomeetril Arkansase Smackoveri kihistust ning kavatseb seal juba ulatuslikult kaevandada.

USA sõltub enam kui 25% ulatuses liitiumi impordist, mistõttu Arkansase liitiumivarud võivad pakkuda olulist leevendust ja muuta liitiumitootmise üleilmseid jõujooni. Lisaks Arkansasele on veel üks liitiumirikaste soolveekihtide allikas Californias Salton Sea piirkonnas. Kuid edu võtmeks on võimekus liitium välja kaevandada ilma suuri keskkonnakahjusid põhjustamata.

Arkansase tohutud liitiumivarud pakuvad seega suurt lootust elektriautode tootmisprotsessis kohaliku tooraine kasutamiseks, kuid tehnilised ja keskkonnaprobleemid võivad nende kaevandamist märkimisväärselt takistada. Jätkusuutlike kaevandamismeetodite arendamine määrab, kas see avastus suudab maailma liitiumi vajadusi tõepoolest rahuldada. Samal ajal otsitakse ka muid allikaid uute akutehnoloogiate jaoks, mis hinnalist ja haruldast liitiumi ei vaja.