OOTAMATU TAKISTUS ⟩ Mesilased peatasid Facebooki firma tehisaru energiaga varustamise

Meta raportites pole täpselt kirjas, millist liiki metsmesilased nende tehisaru varustamist tuumaenergiaga takistasid. Pilt on illustreeriv ja sellel on üks kaitsealustest liikidest Ameerikas – Bombus affinis. Foto: Trisha Leaf / Wikimedia Commons

Facebooki firma Meta ambitsioonikas plaan ehitada uus, tuumaenergial töötav tehisintellektile pühendatud andmekeskus on saanud ootamatu takistuse – haruldased mesilased, kes leiti kavandatud ehitusalalt, ähvardavad energia järgi januneva apla kunstmõistuse seekord kuivale jätta.

Mark Zuckerbergi juhitud Meta püüdis sõlmida lepingut tuumaelektrijaama operaatoriga, et varustada oma suurt andmekeskust süsinikuneutraalse energiaga, mis vastaks tehisintellekti ülikõrgetele energiavajadustele. Paraku on aga looduskaitse toonud ettevõtmisse pausi, vahendab Financial Times.

Zuckerberg olevat ettevõtte koosolekul rääkinud, kuidas haruldaste mesilaste leidmine kavandatud andmekeskuse alal muutis nende projekti märksa keerukamaks. See juhtum rõhutab üha keerukamat suhet uue väga energianäljase tehnoloogia ning keskkonnasäästlikkuse vahel, kuna tehisintellekti sektoris kasvab kiirelt vajadus rohelise energia järele, kirjutab Interesting Engineering.

Kunstmõistus vajab süsinikuvaba energiat

Meta plaanitav andmekeskus oli ettevõtte jaoks võtmetähtsusega samm tehisaru võimekuse kasvatamisel. Selles valdkonnas käib praegu tihe võitlus, konkurents on tugev ja sellised tuntud tegijad nagu OpenAI, Amazon ja Google püüavad turgu võita, investeerides uutesse arvutusvõimsustesse.

Laiema keskkonnateadliku strateegia osana on Meta, nagu mitmed teised tehnoloogiahiiglased, uurinud tuumaenergia kasutusvõimalusi, et täita apla tehisaru suurenevaid energiavajadusi. Võrreldes tavaliste andmekeskustega kulutavad AI mudelid, eriti aga sellised võimsad mudelid nagu GPT-3, mitu korda rohkem energiat. Tuumaenergia on tõusnud sellepärast paljude tehnoloogiliste suurkorporatsioonide tähelepanu keskmesse.

Meta ees seisab nüüd aga andmekeskuste võimsuse nappus – suur probleem, millele viitas hiljuti ettevõtte finantsjuht Susan Li.

Selline näeb välja üks Meta andmekeskustest, kus pesitsev kunstmõistus vajab rohkem energiat kui tavalised serverifarmid. Foto: META

Viimases kasumiaruande kõnes märkis Li, et Meta arvutusvõimsuse vajadused ületavad hetkel kõiki olemasolevaid andmekeskusi. Keskkonnaprobleemidest tingitud viivitused, näiteks mesilaste kaitsega seotud takistused, süvendavad seda puudujääki veel lumepalliefektina, tehes jätkusuutlike energiaallikate otsimise Meta jaoks üha kiireloomulisemaks ja keerulisemaks.

Tuumaenergiat napsavad ka Microsoft ja teised

Meta ei ole oma tuumaenergia püüdlustes üksi. Microsoft sõlmis hiljuti 20-aastase energialepingu Constellation Energyga, et taastada Pennsylvania osariigis asuv Three Mile Islandi tuumaelektrijaam, mis sai kurikuulsaks 1979. aastal osalise reaktorisulamise tõttu. 1,6 miljardi dollari suuruse investeeringuga taaselustatav jaam hakkab edaspidi täitma Microsofti tehisintellekti energiavajadusi.

Meta konkurent Amazon on samuti huvi üles näidanud uue tuumaenergia ressursi vastu, kuigi regulatiivsed takistused on nende plaane keerukamaks muutnud. Föderaalne Energiakomisjon (Federal Energy Regulatory Commission ehk FERC) lükkas hiljuti tagasi Amazoni ettepaneku osta täiendavalt elektrit Constellationilt. Sellest hoolimata jätkab Amazon moodulreaktorite arendamist, mida peetakse järgmise põlvkonna tuumatehnoloogia paindlikuks lahenduseks.

Google on sõlminud oma tuumalepingu Kairos Poweriga, mis tarnib mitu moodulreaktorit, et rahuldada Google’i kasvavaid andmekeskuste energiavajadusi.

Tehnoloogia laiub looduse arvelt?

Meta andmekeskuse peatamine toob esile vajaduse tasakaalustada rohelise energia initsiatiive ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset. Ameerika Ühendriikides annab tuumaenergia praegu ligikaudu viiendiku kogu riigi elektritootmisest ning Tuumaenergia Reguleerimiskomisjon (Nuclear Regulatory Commission) jälgib kokku 94 reaktorit 55 elektrijaamas.

Kuna tehnoloogiaettevõtted suunavad oma tehisaru projektide tarbeks üha rohkem tähelepanu tuumaenergiale, peavad need projektid arvestama mitte ainult keskkonnaeeskirjadega, vaid ka laiema avalikkuse muredega, mis on seotud ohustatud liikide elupaikade säilitamisega.

Paljude ohustatud mesilaseliikidega Ameerika Ühendriikides on selline tasakaal nüüd aina olulisem.