Nende Ukrainasse saadetavate USA mürskudega saab eemalt külvata laiali maamiine

Lõhkemata laskemoon ja miinid on Hersoni lähedal kokku kogutud. Mürskudega laiali külvatav laskemoon on lisaks vaenlase jalaväele ohtlik ka kohalikule elanikkonnale. Sellepärast on niimoodi levitatavad miinid loodud ise kahjutuks muutuma ettenähtud aja jooksul. Pilt on illustreeriv. Foto: Lev Radin / Pacific Press / SIPA / Scanpix

USA 20. novembril välja kuulutatud järjekordne 275 miljoni dollari suurune sõjalise abi pakett sisaldab ka 155 mm suurtükimürske, mille täpne laad jääb ametlikult määratlemata. Kaitseanalüütikud aga kahtlustavad, et seekordsete tarnete hulka võivad kuuluda nn Area Denial-Artillery-Munitionsi (ADAM) mürsud – 155 mm kaliibriga lahingumoon, mis levitab sihtmärgi kohal hajutatud jalaväemiine.

Selliste miinide kasutamine takistab vaenlase vägede liikumist ja lubab mineerida alasid, mis on vastase kontrolli all. Nii on võimalik näiteks ära lõigata eesliini vägede varustusteed ja taganemisvõimalused.

ADAM ja RAAM – taktikaline kombinatsioon

ADAM-mürsud täiendavad varem Ukrainale tarnitud Remote Anti-Armor Mine Systemi (RAAM) mürske, mis on mõeldud lahingutanki miinide kaugele levitamiseks, kirjutab Army Recognition.

Üks RAAM-mürsk suudab tulistamisel paigutada laiali üheksa tankitõrjemiini, mis isehävitusmehhanismi abiga muutuvad teatud aja möödudes ohutuks. Pentagon teatas, et lisaks enam kui kolmele miljonile tavalisele 155 mm suurtükimürsule on Ukrainasse juba tarnitud üle 70 000 RAAMi.

ADAM-mürskudel on USAs olemas kaks varianti – M692 ja M731, mis erinevad oma aktiivsusperioodi poolest.

M692 hajutab 36 jalaväemiini, mis muutuvad ohutuks 4–48 tunni jooksul, sobides lühiajalistele operatsioonidele. M731 miinid püsivad aga aktiivsed kuni 15 päeva, mis muudab need sobivaks pikemaajalisel kaitsetegevusel. Mõlemad variandid kasutavad levitamiseks M74 jalaväemiine, mille isehävitusmehhanism vähendab konfliktijärgseid riske tsiviilelanikkonnale.

Sellised näevad välja sektorikujulised M74 jalaväemiinid, mis mahuvad ümarasse 155 mm mürsukesta ja lendavad igas suunas laiali, kui mürsk on kohale jõudnud. Foto: USA armee / CAT-UXO

ADAM, mis on osa FASCAMi maamiinide perekonnast, asus USAs sõjaväe teenistusse 1975. aastal ja töötati välja spetsiaalselt NSV Liiduga peetava täiemahulise sõja tingimuste jaoks, kirjutab Defence Express. Tööpõhimõte on neil olnud üsna lihtne: kui mürsk jõuab sihtkohta, võib lihtsa vedrumehhanismiga või väikese lõhkelaenguga igas suunas laiali paiskuda kobar jalaväemiine. 

Humanitaarprobleemid varjutavad selliste miinide kasutamist

ADAM-süsteem pakub operatiivtasandi sõjaväejuhtidele võimaluse luua ajutisi tõkkeid või kontrollida vastase liikumist ilma otsese oma vägede kaasamiseta kohapeal. Koos RAAM-süsteemiga moodustavad need kihilise kaitse, mis takistab nii jalaväe kui ka soomusüksuste edasiliikumist, surudes vastase etteaimatavatesse liikumissuundadesse, mida saab kasutada edasiseks rünnakuks.

Samal ajal tekitab selliste relvade kasutamine küsimusi hilisemate tagajärgede kohta kohalike tsiviilelanike jaoks. USA on rõhutanud, et kõik tarnitavad miinid on mõeldud kasutamiseks ainult Ukraina territooriumil ja eemal tsiviilelanikkonnast. Lisaks peaks isehävitusmehhanism vähendama pikemaajalist ohtu mitteosalejatele, kuid enne seda on laiali pillutatud laskemoon ohtlik kõigile.

Ehkki USA on varem proovinud hoiduda taolise laskemoona tarnimisest Ukrainale, otsustati nüüd seda siiski teha, kuna ise teatud aja järel ohutuks muutuvad miinid on tsiviilelanikele vähem kahjulikud kui mõned Ukrainas toodetavad sarnased relvad, kirjutab Washington Post. Samas ei tasu ka unustada, et Venemaa on oma Ukraina-vastase agressiooni algusest 2014. aastal aktiivselt kasutanud igasugust tüüpi jalaväemiine (ka eemalt raketiga külvatavaid), samas kui Ukraina on selles osas olnud oluliselt rohkem piiratud.