:format(webp)/nginx/o/2025/01/11/16591526t1hcee1.jpg)
10. jaanuarini kestnud tehnoloogiamessil CES oli kohal üsna mitu Eesti firmat, mis esitlesid oma saavutusi ja otsisid uusi kontakte. Uurisime, millised on muljed selleaastasest tehnoloogia tippsündmusest, kus osales üle 141 tuhande külalise ja ligi 4500 eksponenti.
SIM kaartide haldamise platvormi arendava 1oT tegevjuht Märt Kroodo kordab paljude messil osalenute tähelepanekut, et viimastel aastatel on CES-i põhiteemaks olnud tehisintellekt. Seega küsitakse ka neilt päris palju selle kohta, kuidas Eesti firma oma SIM-kaartide haldamise platvormil tehisaru võimalusi ära kasutab või tulevikus kasutama hakkab.
1oT on unikaalne lahendus just sellistele ettevõtetele, kes tahavad asjade interneti seadmeid lihtsamalt hallata, kui igasugused pisi- ja suuremad vidinad on igaüks otse oma SIM-kaardiga või eSIM-iga mobiilivõrku ühendatud.
Lisaks neile on CESil väga palju ka teisi tarkade seadmete tootjaid või nende seadmetega opereerijaid, kelle vastu tuntakse vastastiku huvi. 1oT tahab aidata neil globaalsel tasandil lahendada võrguhalduse küsimusi.
Kroodo sõnul on nad juba kokku puutunud paljude Euroopa või Ladina Ameerika klientidega, kes plaanivad hakata oma teenust läbi tarkade seadmete pakkuma Ameerikas ning seetõttu huvituvad ka 1oT SIM kaartide haldamise lahendusest.
/nginx/o/2025/01/11/16591519t1h6311.jpg)
«Kindlasti peaks CESil osalema ettevõtted, kes soovivad USA turul kanda kinnitada ja uusi partnereid leida,» soovitab 1oT tegevjuht, «kuna CES on üks suurimaid tehnoloogiavaldkonna messe, on seal tarkade seadmete tootjate ja nende teenusepakkujate jaoks tohutult võimalusi.»
«Kui Eesti ettevõtted pakuvad teenust Ameerika turu jaoks, siis peaks neil olema ette näidata korralik kogemus ja kompetents antud turust,» lisab Kroodo, «1oT puhul on selleks kohalik Ameerikas paiknev meeskond ja juriidiline keha.»
Kuna Eesti sai messikorraldaja Consumer Technology Associationi ehk CTA poolt «Innovatsioonitšempioni» tiitli, toob see messil osaleja arvates kindlasti Eestile tuntust juurde.
1oT tutvustas sel aasta CESil uut IoT eSIMi tehnoloogiat, mida hetkel välja töötatakse ja mis teeb asjade interneti (Internet of Things ehk IoT) seadmetele võrguühenduse haldamise ja teenuspakkuja vahetamise veelgi paindlikumaks. IoT eSIMi tehnoloogia on Eesti ettevõttel sertifitseeritud teise ettevõttena maailmas ning seega on võimalik kõige esimeste seas hakata lähitulevikus seda teenust pakkuma.
«Ameeriklased üldiselt Eestist väga teadlikud ei ole,» räägib Märt Kroodo, kui nende laua juures uuritakse 1oT kohta, «inimesi huvitab sageli see, kuidas on suutnud 30 töötajaga ettevõte sellised tehnoloogiad välja töötada, leida ligi 400 äriklienti üle maailma ning müüa üle 3 miljoni SIM ja eSIM kaardi ära ettevõtetele, kes majandavad nende SIM-idega 173 riigis üle maailma. Meil on selles osas hea tõdeda, et oleme alates 2018. aastast toimetanud kasumlikult ning suutnud oma äri orgaaniliselt kasvatada.»
1oT osaleb CESil juba neljandat aastat.
Eesti üks suurimatest ja tuntumatest tarkvarafirmadest Nortal oli samuti Las Vegases esindatud. Oma muljeid jagas Nortali USA turu kasvudirektor Elizabeth Kiehner.
Millised on olnud selleaastased CES-i muljed ning mis on CESi põhiteemad, mis inimestele kõige rohkem huvi pakuvad?
See on olnud suurepärane kogemus. Tehisintellekt on juba laialt levinud erinevates sektorites, suurendades isikupärastamist ja tootlikkust. Tähtsate uuenduste hulka, mis silma hakkasid, kuulusid näiteks Withingsi Omnia, tehisintellektiga töötav nutikas peegel, mis pakub põhjalikke terviseuuringuid, ja Ozlo Sleepbuds, mille eesmärk on parandada une kvaliteeti välist müra summutades.
Jätkusuutlikkus ja roheline tehnoloogia on veel üks suur teema, kus sellised ettevõtted nagu John Deere tutvustavad täielikult autonoomseid traktoreid, mille eesmärk on täppispõllumajanduse kaudu kemikaalide kasutamist vähendada.
Lisaks esitlesid sellised ettevõtted nagu Biolite ja Gradient kodude taastuvenergia lahendusi, sealhulgas akudega seadmeid ja energiatõhusaid soojuspumpasid.
Millised on Eesti ettevõtete võimalused CES-il, miks peaks seal osalema?
Sel aastal kogus CES üle 141 tuhande osaleja. Soovitaksin CES-i Eesti ettevõtetele, kui nad lähevad välisturgudele selge kavatsuse, missiooni ja eesmärgiga. Lisatoetuse saamiseks maksab ka EIS-iga ühendust võtta.
Mille vastu CES-il Nortalilt küsides huvi tuntakse?
CES-is tuntakse Nortali vastu huvi, eriti meie teadmiste, küberturvalisuse ja GovTech´i alal. Nortalil on teadmised maailmatasemel riiklike terviseinfosüsteemide loomisel, kogemus on nii Eestis, Soomes kui Leedus ning need edusammud digitaalsete terviselahenduste vallas pakkusid huvi ka CES-i publikule, kes on väga seotud tervise- ja heaolutehnoloogiatega.
Mida sel korral Nortal CES-il esitles?
Modereerisin paneeldiskussiooni, planeerisime ka 1:1 kliendikohtumiste seeria.
/nginx/o/2025/01/11/16591504t1hbc66.jpg)
Vastastikku kasulikud vestlused viivad messil tihti ka tehingute või partnerlusteni. Seegi kord oli mitmeid inimesi, kellega kohtusime esimest korda, kuid kohe messil ei kavatseta veel suuremaid lepinguid sõlmima hakata.
On vähe teisi konverentse maailmas, kus saab näha autotööstuse, panganduse, hotellinduse, valitsuse ja tehnoloogiatööstuse juhte ühel 2,5 miljoni ruutjala suurusel näitusepinnal.
Taltechist väljakasvanud idufirma e-Pavement loob «tänavakive», millesse on sisse valatud LED-valgustid ja päikeseelemendid. Nendega kõnniteid kattes saab luua märgistatud, valgustatud ja elektrit ise tootva linnaruumi.
/nginx/o/2025/01/11/16591238t1h3bdb.jpg)
Firma juhataja Allan Lahi esmamuljetel kohapealt on esimene asi, mis silma torkab, CES-i tohutu mastaapsus: «ei olegi kuskil varem kogenud nii suurt territooriumi nii paljude osalejatega. Populaarseimad teemad näikse olevat tervisetehnoloogiad koduseadmetest kuni professionaalse meditsiini lahendusteni, elektrisõidukid ja taastuvenergialahendused.»
Eesti ettevõtteid on Lahi märganud kas Eesti-Soome või EL Innovatsiooninõukogu stendides, talle endale on olnud eriti väärtuslik võimalus osaleda n-ö ametliku delegatsiooni koosseisus koos ITL-i, EIS-i ja majandusministeeriumi toega.
Ministri osalus aitab Lahi arvates lihtsamalt ligi pääseda võimalikele partneritele, kelleni jõudmine oleks muidu oluliselt vaevarikkam.
«Tutvustame erinevaid demolahendusi, mida oleme paigaldanud ja testinud,» räägib ta sellest, mida e-Pavement Las Vegases külastajatele näitas, «võtmesõnadeks on jalakäijate ja ratturite ohutus ning meie lahenduse suutlikkus suhelda teiste liiklusjuhtimise süsteemidega. Füüsilist prototüüpi seekord ühisstendis kaasas pole, see eeldaks suuremat boksi ja rohkem inimesi. Enamus kontakte sünnib varasema skautimise ja messil aktiivse suhtlemise tulemusena. Tagasiside on olnud väga positiivne.»
:format(webp)/nginx/o/2025/01/11/16591443t1hb121.jpg)
Küsimusele, kas on juba ka mõni hea diil sündinud, vastab Lahi: «on mitmed lubavad kontaktid, mida edasi arendada. Täpsemalt saab rääkida aga siis, kui midagi sünnib. Esimesed järelsuhtlused juba käivad. Et osaleme ka AIRE programmis, mis loob paremad eeldused tootmise skaleerimiseks, on märgata erinevate investorite huvi.»
E-Pavement loodab oma lahenduse paremaks võimestamiseks vajalikke tehnoloogiaid leida USA ettevõtete seast ning ühe Ameerika firma portfellist leitigi juba väga sarnane lahendus ühele lisafunktsioonile, mida plaaniti hakata arendama – see tähendab olulist võitu ajas ja töömahus.
Eestit teatakse Allan Lahi kogemuse järgi messikülalistega juttu ajades kui väikest, aga tublit innovatsiooniriiki, aga rohkem huvitavad inimesi pakutav tehnoloogia ja selle rakendamise võimalused. On küsitud tehnoloogia päritolu kohta ja sel puhul on olnud hea viidata Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt loodu edasisele arendamisele.
Esimesed autonoomsed bussid robootikamaale Jaapanile müünud Auve Tech oli kohal ka Las Vegase messil, kus ettevõtte müügi- ja turundusjuhi Silver Kalve sõnul on nad oma viimase miili sõidukitega just sisenemas ka USA turule: «CES aitab selleks vajalikke kontakte luua. Huvi Eestis loodud MiCa bussi vastu on väga suur. Isejuhtivad sõidukid on Ameerikas väga tugev trend, viimase miili teenuse pakkumisel on meie lahendus seni veel üsna unikaalne.»
USAs on Kalve arvates praegu ca 300 000 sõidukit, mis pakuvad viimase miili teenust juhiga, kuid suurt osa neist on võimalik lähiaastatel täielikult automatiseerida.
/nginx/o/2025/01/11/16591234t1hbab2.jpg)
«Samuti usume, et viimase miili teenuse jaoks on palju lihtsam saada regulaatorite luba, sest kiirused on väiksemad ja lahendused turvalisemad,» loodab juhita pisibusside turundaja, «oleme läbinud mitmeid väga põhjalikke katsetusi ning veel jaanuaris alustame esimese avaliku opereerimisega Floridas. CESil loodud kontaktide abil plaanime liikuda ka teistesse osariikidesse. Eesti maine on USAs jätkuvalt hea, meid tuntakse peamiselt digiriigina.»
Eesti päritolu Tallinna külje all tegutsev luksuslike elektrimootorrataste tootja Verge Motorcycles on CES-il juba mitmendat korda. ka eelmisel aastal oli neil oma boks. Seekord oli tõmbenumrbiks roosa mudel Verge TS Pro, mille tehnilisi näitajaid saab ise valida.
:format(webp)/nginx/o/2025/01/11/16591229t1hf188.jpg)
Verge TS Pro on unikaalse rattasisese mootoriga, mis tähendab, et elektrilisel liikuril pole vaja ülekannet. Selle väändemoment on 1000 Nm. Laadimisaeg on 35 minutit ja ühe akutäiega saab kihutada kuni 124 km/h kiirusel kuni 350 kilomeetri kaugusele.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo oli sel nädalal samuti koos Eesti ettevõtetega visiidil Ameerika Ühendriikides Las Vegases, kus CES-il anti Eestile üle innovatsiooniauhind. Ministri hinnangul pakub USA Skandinaavia turu keerulise olukorra tõttu Eesti ettevõtetele üha enam huvi.
/nginx/o/2025/01/11/16591215t1h8560.jpg)
Väga suur huvi USA turu vastu on Eesti tehnoloogiasektoril, mistõttu on CES-i sarnastel suurüritustel kohalolek eriti oluline, selgitati ministeeriumi pressiteates.
Visiidil toimus ka kohtumine tehnoloogiahiiu Amazoni esindajaga, kellega on Eesti peamiseks huviks leida koostöövõimalusi keeletehnoloogia vallas. «Suurte keelemudelite arenedes peame seisma selle eest, et ka eesti keele tugi oleks loodavates teenustes tagatud. Eesti poolt saame näiteks pakkuda alusandmeid, mille alusel keelemudeleid treenida,» ütles Keldo.
Amazoni esindaja näitas kohtumise lõpus huvi kohtuda veel rohkemate Eesti ettevõtetega, et koostöövõimalusi edasi arutada.
Vastab Jana Silaškova, ITL-i rahvusvahelistumise juht
Seni on CESil osalenud üksikud ettevõtted ja valdavalt iseseisvalt ning ilma koordineeritud programmita. Sel aastal tekkis esmakordselt võimalus Eesti-Soome ühisprojekti raames ettevõtetel väljas olla ühisstendil ning lisaks oli Eesti esmakordselt sündmusel esindatud kõrgetasemeliselt – Eestile antud innovatsiooniauhinna võttis vastu majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Ministri visiidi äärel oli võimalus kohtuda mitmete oluliste valitsussektori koostööpartneritega nagu näiteks Saudi-Araabia tööstus- ja maavarade aseminister kui ka erasektori potentsiaalsete koostööpartneritega nagu näiteks Amazon.
CESi atmosfäär on olnud väga hea, osalejad on väga avatud ning kuivõrd osaleb ettevõtteid üle kogu maailma, siis võimalusi on rohkelt, kui neid ise edukalt ära kasutada, tehes eeltööd juba enne messile tulekut kui ka kohapeal.
Eesti lahendused on külalistele väga palju huvi pakkunud, palju andis juurde ka Eestile innovatsiooniauhinna andmine, mida pandi tähele ja toodi välja ja mis oli heaks jutu üles võtmise teemaks.
Kõige keerulisem oli väikeste riikide/organisatsioonidena osaleda väikese stendiga, kui paljud ettevõtted ja riigid osalesid kõrval suurejooneliste messiboksidega. Kuid vaatamata väiksusele oli siiski oluline olla messiäpis eksponendina väljas, et inimesed oskaksid meid üles otsida ning seda tõepoolest ka tehti.
/nginx/o/2022/02/01/14340839t1h5277.jpg)