Hiinlaste eriti ambitsioonikas projekt viib päikesepaneelid kosmosesse, et toota seal tohutul hulgal energiat, mida siis kiirega Maale saata. Hiina on juba avaldanud plaani ehitada hiiglaslik elektrijaam orbiidile, kirjeldades seda kui «Kolme Kuru Tammi» paigutamist 36 000 kilomeetri kõrgusele.
Hiina hakkab rajama orbiidile hiiglaslikku elektrijaama
Kuigi maailm jätkab fossiilkütuste tarbimist hoolimata kliimakriisist, töötavad teadlased välja ka muid uuenduslikke lahendusi taastuvenergia, sealhulgas päikeseenergia tõhusamaks kasutamiseks.
Viimastel aastakümnetel on päikeseenergia kasutamises saavutatud suuri edusamme, kuid üks ambitsioonikas idee võiks anda sellele täiesti uue hoo: viia päikesepaneelid Päikesele lähemale, kosmosesse, kus neid valgustatakse kogu aeg.
Kosmosesse ulatuvad päikesejaamad: suurem efektiivsus ja püsiv valgus
Kosmosesse rajatud elektrijaamade idee pole uus. Sellistel jaamadel oleks mitu potentsiaalset eelist.
Päikesepaneelid koguksid kosmoses rohkem energiat, kuna Maa atmosfäär ei hajutaks ega neelaks Päikesevalgust. Lisaks võiks selline jaam liikuda ümber Maa, püüdes pidevalt päikesevalgust.
Kuigi energia kogumine kosmoses tundub Maa elanikele esmapilgul kasutu – justkui vajaks see hiiglaslikku pikendusjuhet –, on lahendus energia juhtmevaba edastamine kõrge energiatasemega raadiolainete kaudu Maal asuvatele vastuvõtjatele.
Suurim väljakutse seisneb kosmosejaama erinevate osade orbiidile toimetamises. Hiina loodab selle probleemi lahendada uue, korduvkasutatava ülirasketehnikale mõeldud raketi Long March-9 (CZ-9) abil.
Sama raketti plaanitakse kasutada ka Hiina astronautide Kuu-missioonide tarbeks. Selle tehnoloogiaga loodab riik alustada päikesejaama rajamist kosmosesse.
Hiina teadlane: projekt võib muuta maailma
Hiina inseneriakadeemia (CAE) liige ja raketiteadlane Long Lehao selgitas South China Morning Postile, et projekt on juba töös. Tema sõnul on see sama mastaapne kui Kolme Kuru Tamm, kuid viidud geostatsionaarsele orbiidile 36 000 kilomeetri kõrgusele Maast.
Valmis jaam toodaks tema sõnul tohutul hulgal energiat Maa elanike jaoks.
«See on hämmastav projekt, mida oodata,» märkis Long oma selgitustes, «aastas kogutav energia oleks võrdne kogu naftaga, mida Maalt saab kaevandada.»
Kuigi Hiina pole avaldanud projekti ajakava, ei pruugi see olla esimene selline töötav kosmose-päikesejaam.
Island koos Ühendkuningriigi ettevõttega Space Solar plaanib 2030. aastaks käivitada väiksema kosmosejaama, mis suudaks varustada elektriga 1500–3000 kodu. Täiustatud versioon on neil kavandatud aastaks 2036.
Kas revolutsiooniline energiaülekanne on võimalik?
Kuigi idee on teoorias põnev, seisneb tõeline väljakutse energia efektiivses edastamises Maale. California Tehnoloogiainstituudi (Caltech) teadlased suutsid 2023. aastal seda teha, kuid väga väikeses ulatuses – millivattide tasemel. Hiina loodab oma kosmosejaamaga ületada seda saavutust märkimisväärselt suure varuga.
Lõppsõna: Hiina plaan rajada kosmiline päikeseelektrijaam võib kujutada endast järjekordset suurt sammu taastuvenergia vallas, pakkudes uut lootust inimkonna energiaprobleemide lahendamiseks. Kas see projekt täidab oma lubadusi, näitab ainult aeg.