Turvaekspert Erik Markus Kannike: Hiina tehnoloogial on varjatud riskid

SensusQ ekspert ja strateegiajuht Erik Markus Kannike soovitab suhtuda Hiina tehnoloogiasse ettevaatlikult: kui tegemist on kaamerate ja võrguühendusega Hiina seadmetega, siis tema isiklikult neid ei kasutaks. Foto: Martin Pedaja

Hiina tehnika on imbunud pea igale poole meie ellu alates droonidest ja sadamakraanadest kuni ruuterite ja robottolmuimejateni. Rääkimata nutitelefonidest ning nüüd siis ka Hiina tehisintellektist, mis kõik on tihti nii hinna kui omaduste poolest mitmest tuntud Lääne konkurendist üle. Kuid nende kasutamise juures hoiatavad asjatundjad varjatud riskide eest – julgeolekutarkvara ettevõtte SensusQ strateegiajuht ning turvaekspert Erik Markus Kannike räägib lähemalt, mida nad oma hiljutise Hiina tehnoloogia uuringu käigus avastasid.

Meil on intervjuu ajal laual muust võrgust eraldatud ja puhtaks tehtud arvutis Hiina tehisintellekt DeepSeek. Kannike on sedagi hiljuti uurinud ja avastanud nii turvaohte kui veidraid tsenseeritud vastuseid. Ta soovitab meil Hiina tehisaru käest küsida, kellele kuulub Krimm ja Donetsk, mida kujutas endast Narva referendum ning muidugi põhiküsimuse: mis toimus Hiinas Taevase Rahu väljakul 1989. aastal?

Hiljem proovides hakkabki tehisintellekt keerutama, hiilides mõnedest poliitiliselt põletavamatest teemadest kõrvale tüüpvastusega «vabandust, aga server on praegu hõivatud».

Hiina ettevõtete loodud tehnoloogiatoodetes võivad peituda võimalikud tagauksed, turvaaugud ja julgeolekuohud, mida Hiina riigikord võib ära kasutada, hoiatab Kannike. SensusQ hiljutine uuring näitas, et kuna sealsetel ettevõtetel on kohustus jagada andmeid valitsusega, kui seda nõutakse, siis võib see seada tõsise kahtluse alla ka tehnoloogilise sõltumatuse ja turvalisuse. Kas meie andmed ja taristu võivad niimoodi sattuda varjatud mõjutuse alla?