/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/07/16826891t1hbdf6.jpg)
Su käed-jalad on tardunud, sõnad ei tule enam suust, aga peas pulbitsevad mõtted, emotsioonid ja ideed – kui oled justkui vangistatud omaenda kehasse, leidub üks pääsetee, mida praegu katsetab Elon Muski närvivõrgu firma Neuralink, pistes elektroodid elava inimese ajju.
Mis keerab lukust lahti inimese, kes on aheldatud halvatusega? Üks Neuralinki katsealune on astunud nüüd sammu maailma, kus aju võib hakata «rääkima» masinatega, avades uksed, mis seni tundusid ulmelised. See annab täiesti uue tähenduse mõistele «mõttejõud».
ALSi haige saab taas end tegevusse rakendada
Selle uskumatu loo keskmes on Brad Smith – mees, kes on saanud maailmas kolmandana Elon Muski loodud firma Neuralink ajuimplantaadi ja esimesena seda katsetanud amüotroofse lateraalskleroosi ehk ALSi patsiendina.
ALS, tuntud ka kui Lou Gehrigi tõbi, on halastamatu progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mis ründab peamiselt motoorseid neuroneid – neid närvirakke ajus ja seljaajus, mis vastutavad lihasliigutuste tahtega juhtimise eest. Aja möödudes kaotavad patsiendid võime oma lihaseid liigutada, mis mõjutab rängalt kõnevõimet, söömist, liikumist ja iseseisvat hingamist. Nad jäävad lõksu oma kehasse, suutmata maailmaga suhelda viisil, nagu me seda iseenesestmõistetavaks peame.
Just selles äärmiselt keerulises olukorras patsient Brad Smith sai hakkama millegi ennenägematuga, postitades hiljuti YouTube'i video, mis demonstreerib, kuidas ta oma ajuimplantaati igapäevaelus kasutab.
See, mida ta näitas, oli üsna rabav: ta tegi valmis video, kasutades selleks vaid oma ajusignaale. Katsealuse sõnul on see esimene kord ajaloos, kui video on toimetatud Neuralinki või mõne muu aju-arvuti liidese (BCI ehk brain-computer interface) abil.
Salapärane ajuimplantaat ja selle «keel»
Kuidas siis see pealtnäha imeline «salaliit» aju ja arvuti vahel toimib?
Brad Smithile on paigaldatud implantaat tema motoorse ajukoore ossa. See vidin, mis on suuruselt umbes nagu viiesendine, sisaldab üle tuhande elektroodi. Smith selgitas, et Neuralink ei loe tema pidevat mõttevoogu, vaid hoopis tõlgendab ajusignaale, mis näitavad, kuidas ja kuhu ta soovib arvuti hiirekursorit liigutada.
Alguses proovis ta kursori juhtimiseks ette kujutada, et liigutab kätt. Kuid, nagu elus sageli juhtub, viisid katsetused ootamatu, aga palju tõhusama lahenduseni: kõige paremini toimis hoopis mõte keele liigutamisest ja lõualuude kokkusurumisest, et kursorit juhtida ja virtuaalselt hiireklõpsu teha. See näitab, et aju on uskumatult kohanemisvõimeline ja leidlik – piisab vaid õigest «võtmest», et uks avada.
Video jutustamiseks kasutati aga teist nüüdisaja imet: tehisintellekti (AI).
AI abiga loodi Smithi vanade salvestiste põhjal ajast enne seda, kui ta kõnevõime kaotas, sünteetiline versioon tema enda häälest. Nii sai ta videot jutustada justkui omaenda suu läbi – see on võimas ja üsna liigutav detail.
Piirangutest priiks: suhtlus ja mängud
Enne Neuralinki kasutamist proovis Smith suhtlemiseks silmadega juhitavat tehnoloogiat. See oli küll abiks, kuid kasutaja kohtus ka ühe üsna suure piiranguga: lahendus toimis hästi ainult parajalt pimedas ruumis.
Kujuta ette, et su võimalus laia maailmaga suhelda sõltub sellest, kas valgus on välja lülitatud – justkui oleksid suhtlemiseks loodud koopaelanik, kes päikest kardab. Neuralinki implantaat on selle piirangu muidugi kaotanud, võimaldades Smithil suhelda nii õues kui ka erinevates valgustingimustes – see on justkui vabanemine nähtamatutest ahelatest.
/nginx/o/2025/05/07/16826847t1h34ee.jpg)
Kuid tehnoloogia pole vaid hädavajalik suhtlusvahend. Smith näitas, et implantaat võimaldab tal mängida videomänge oma lastega. Kaadrid sellest, kuidas ta «Mario Carti» mängib, räägivad rohkem kui tuhat sõna – need on hetked tavalisest elurõõmust, mis olid talle seni kättesaamatud, kuid mis on tavalised igale tervele inimesele. Seega on «istutatud» ajuimplantaat, ehkki kõlab jõhkra sekkumisena inimese füüsisesse, tagasi kinkinud võimaluse osaleda milleski, mis on meie jaoks igapäevane meelelahutus ja sotsiaalne tegevus.
Rohkem kui vaid kood ja tehisaru
Brad Smithi teekond lahenduseni pole siiski olnud kerge.
Nagu ta ise ajakirjanik Ashlee Vance'ile tunnistas: «Siiani jõudmine võttis aastaid ja ma murdun siiani sellest rääkides ja hakkan nutma.»
Kuid see kõik on andnud ta elule uue eesmärgi, mis on suurem kui see karm haigus: «Mul on tõeliselt hea meel, et saan tulevikus selle tööga teisi teenida.»
Neuralinki asutaja Elon Musk oli Smithi kogemusest samuti vaimustuses, lootuses, et see on mängumuutja nii Smithile kui tema perele, märgib Business Insider.
Smith pole ainus, kelle elu Neuralink on juba muutnud. Ettevõte paigaldas oma seadme inimesele esimest korda 2024. aasta jaanuaris. Noland Arbaugh oli neljajäsemehalvatuse ehk tetrapleegiaga ning temagi on öelnud, et implantaat on aidanud tal taastada iseseisvust ja kontrolli oma elu üle ning luua uusi sotsiaalseid sidemeid.
Selles videos näiteks mängib Noland juba üsna nobedalt arvutimängu:
Samas ei saa mööda ka ajusse paigutatud elektroodide võimalikest kõrvalnähtudest, mille tekitavad kaasnevad põletikud. Nii näiteks võivad need tekitada kehast väljumise tunde ja oli ka probleeme ühendustega, kui siirdekohad ajus murdusid. Ühenduste katkemine ongi olnud Neuralinki seni üheks suurimaks mureks võimaliku põletikuohu kõrval. Teise põlvkonna implantaadiga katsealusel näiteks olid mõne aja jooksul 1024st ajukoore ühendusest 85 protsenti juba surnud. Siiski paraneb elektroodide kvaliteet pidevalt ja sellest loodetakse peagi üle saada.