ARVAMUS ⟩ Paneme õpilaste loovuse lendama!

Õpilastööna valminud puitraamil droon. Foto: Tee Ise Droon algatusrühm

Kui kuri naabrimees idas juba lapsi sõjamasinaid joonestama õpetab, ei saa meie jääda vaid mureliku pealtvaataja rolli. Sest küsimus, mille Postimees hiljuti õhku viskas – «Kus on Eesti drooniõpik?» – on rohkem kui retooriline. Vastus on olemas ja esimene samm tehtud. Kuid nagu ikka: kes tasa teeb, see kaugele jõuab – ent ainult siis, kui teised kaasa aitavad. Sest tulevik ei oota, kuni me paberit viimistleme. Ta lendab meist lihtsalt mööda – drooni kujul. Ühest sellisest initsiatiivist kirjutab ettevõtja Riho Kangur, «Tee Ise Droon» algatusrühma liige.

Postimehe 10. juuni 2025. aasta artiklis «VERINE KASUM PERES: Putini tütre firma koostas Venemaa koolidele droonitapluse õpiku» kirjeldatakse idanaabri koolisüsteemi sisse viidud viimaseid trende. Artikli lõpus esitab loo toimetaja igati õigustatud küsimuse: «Lõpetuseks võib küsida, kus on Eesti drooniõpik ja programmid koolidele, kuidas droone ehitada ja juhtida?»

Igati õigustatud küsimus! Ja hea meel on sellele siin nüüd ka vastus anda: on olemas plaan ja selle ellu viimiseks on loodud algatusrühm, mis nüüdseks neli kuud tegutsenud. Algatusrühma tegevusse on kaasatud õpetajad Tööõpetajate Seltsist ja Tehnoloogiakasvatuse Liidust, samuti Eesti Inseneride Liit, drooniehituse ja lennunduse spetsialistid Kaitseliidust ning juhtivad noored insenerid.

Võtsime eesmärgiks viia loovuse ja inseneeria aluste õpetamine juba eeloleval õppeaastal Eesti põhikoolidesse. Ja seda just vee-, maa- ja õhudroonide ehitamise kaudu. Loovuse arendamiseks ei ole paremat viisi, kui anda õpilastele võimalus oma kätega ehitada masin, mis kas ujub, sõidab või lendab. Projektile andsime esialgselt nime «Tee Ise Droon – TID!»

Alustuseks korraldasime ajurünnakuid, et määratleda olulised momendid nii tehnilises kui õppeprotsessi osas. Esimene järeldus oli, et valmis komponentidest mehitamata liikurvahendite kokku panemine ei anna noorte arengule ja õppeprotsessile just palju juurde. Loovuse ja käeliste oskuste arendamiseks peab õpilane seadmed ise ehitama ja seda alates lähteülesandest-joonisest kuni selle juhtimiseni välja. Mõistagi tuleb osad komponendid osta, sest eeldada koolidelt näiteks elektrimootorite mähkimise võimekust oleks vast liig. Küll aga on õpilastel käepärastest materjalidest, nagu puit, plast või lainepapp, võimalik ehitada droonide kered. Ajurünnakutega sai selgeks ka teine oluline moment: iga õpilane peaks ehitama omaenda mehitamata liikurvahendi, sest nii saavad õpilased tõelise eduelamuse, mis annab ka motivatsiooni edasiliikumiseks. Rühmatööks väikse seadme ehitamine nii väga ei sobi – siis tegelevad sellega vaid paar-kolm aktiivsemat ning ülejäänud vaatavad passiivselt vaid kõrvalt.

Meie algatuse tehnilise osa – droonide võimalikud prototüübid koos joonistega – paneb kokku inseneride meeskond. Seda juhib Eesti 2024. aasta presidendi noore inseneri preemia laureaat Margus Sammelsaar, kellel on üle kümne aastane kogemus droonide ehitamisel-lennutamisel. Praeguseks on koostamisel õppeprogrammi projekt, mida suve ja sügise alguse jooksul veel täiendame.

Eesmärk on alustada mehitamata liikurvahendite ehitamise ja juhtimise õpetamise pilootprojekti põhikooli kolmandas astmes tulevase õppeaasta novembris-detsembris. Sellele eelneb projektis osalevate võimalike koolide valik. Valiku läbinud koolide õpetajatele planeerime korraldada septembris-oktoobris koolituspäevad, kus õpetajad saavad nii teoreetilised kui praktilised oskused, ehitades ise valmis prototüübid. Novembris-detsembris koolides toimuvas õppeprotsessis tagatakse õpetajatele igakülgne tugi, nii saame võimalikult laia tagasiside projekti otsestelt läbiviijatelt. Pilootprojekti õnnestumise korral võiks järgnevatel aastatel seda kogemust rakendada juba kõikides Eesti põhikoolides.

Nagu ülaltoodust nähtub, meie inimesed juba tegutsevad: õpetajad mõtlevad õpiprogramme läbi, insenerid panevad kokku erinevaid prototüüpide variante. Meie praeguse pöördumise eesmärgiks ei ole laskuda pikkadesse teoreetilistesse aruteludesse kes-mis-kus midagi tegema oleks pidanud. Arutluste aeg on läbi, sest olukord nõuab tegusid! Aga selleks, et õppeprotsess võiks eeloleval sügis-talvel meie koolides käivituda, on vaja plaanile meie kõigi tuge. Samuti loodame, et meie algatus ei takerdu bürokraatlike või muude ootamatute takistuste taha.

Riho Kangur on Eesti Keskerakonna liige