Mobiiltelefonidega seotud terviseriskid pole selged ja seetõttu on reklaamid, mis kutsuvad lapsi neid üha enam kasutama, ebaeetilised, arvab Tallinna Tehnikaülikooli Tehnomeedikumi biomeditsiinitehnika instituudi juhtivteadur Hiie Hinrikus.
Teadlane peab lastele suunatud mobiilireklaame ebaeetiliseks
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
2. aprill 2009, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hinrikus rääkis Vikerraadio saatele «Huvitaja», et kampaaniad, mille eesmärgiks on tõsta mobiiltelefonide kasutust laste seas, lähevad vastuollu ka Euroopa parlamendi seisukohaga, kus soovitatakse lapsi mobiiltelefonidest lähtuvast kiirgusest eemal hoida.
«Selline kampaania on äärmiselt ebaeetiline kuna ei ole selge, et riske ei ole, siis soovitada seda lastele, kelle peakesed on teatavasti õrnemad ja kellel on kasutusajad pikemad kui täiskasvanutel. No keegi ei tea, milleni see võib viia ja kõige targem on sellest ikkagi hoiduda,» lausus Hinrikus.
Argumendid, et mobiiltelefonide kiirgustasemed jäävad alla tervisekaitse piirnorme ja on seega ohutud, lükkas teadlane ümber väitega, et antud normid põhinevad vaid raadiokiirguse soojuslikul mõjul.
Efekt, et raadio- ja mikrolainekiirguse mõjul koed soojenevad, on teada juba aastaid. Sama moodi ka see, et kui rakkude temperatuur ületab 40 kraadi, siis nende töörežiim halveneb oluliselt ja temeperatuuri tõustes üle 45 kraadi võib rakk surra. Mõõdukad kiirgused ei tee selles plaanis inimesele siiski midagi halba, sest organism suudab ainevahetuse abil hoida normaalset temperatuuri.
Teine küsimus on aga kiirguse mittesoojuslik mõju ja selle uurimisele on teadlased viimasel ajal ka keskendunud. Hinrikuse sõnul võib arvata, et mittesoojuslik mõju on tugevam kõige tundlikematele rakkudele ehk närvirakkudele.
Tehnikaülikool uurib näiteks kiirguse mõju ajule ja senised tulemused on näidanud, et juba lühiajalise ehk kümneminutilise kiirguse järel toimuvad ajus teatud muutused, mis sarnanevad mõõduka alkoholi tarbimise ja osa ravimite toimele. Siiski taandub lühiajalise kiirguse mõju kiiresti ehk paari-kolme minutiga.
«Aga siiani ei oska mitte keegi öelda, ma mõtlen mitte ainult meid, vaid kogu kogu maailma teadlasi, milline on selle kiirguse pikaajaline mõju. Niiet selles mõttes võib küll öelda, et kogu inimkond on tehtud katsejänesteks mobiiltelefonidega,» sõnas Hinrikus.
Lisaks tõi ta välja mitmeid riike hõlmanud uuringu tulemused, millest selgus, et raadiokiirguse toimel suureneb vähirisk. «See oli küllalt laiaulatuslik uuring, hõlmas paarikümmet riiki, kaasa arvatud ka mõned riigid väljaspoolt Euroopat nagu Austraalia ja Ameerika Ühendriigid ja seal tõesti näidati, et vähirisk suureneb. Millegipärast ei ole uuringu tulemused siiamaani nii-öelda laialt avalikustatud,» märkis Hinrikus.