Emakeelne tarkvara kogub üha enam populaarsust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Arvutikaupade ettevõtte Ordi Tallinna salongi juhataja Kristin Laineste sõnul on eestikeelse Office’i populaarsuse põhjus ka soodsam kampaaniahind.

FOTO: Liis Treimann

Asjatundjate sõnul otsustavad arvutikasutajad üha sagedamini emakeelse tarkvara kasuks. Põhjus võib peituda vanemates uuskasutajates.

«Konfiguratsioonielement», «latentsusaeg», «resolvi» – need on näited eestindatud arvutiprogrammide suhtluskeelest, mis pani nii mõnegi nõutu arvutikasutaja harjumuspärase ingliskeelse tarkvara kasuks otsustama.

Kuna sõnadest, mida vaid asjatundjad mõistavad, on vähe kasu, käib terminite lihtsustamise kallal järjepidev töö. See paistab olevat vilja kandnud, sest emakeelsed programmid muutuvad üha menukamaks.

«On näha, et eestikeelset tarkvara tarvitatakse ja ostetakse ilmselgelt rohkem kui aastaid tagasi,» märkis Microsoft Eesti esinduse juht Rain Laane. Ta tõi välja, et eeskätt ostetakse eesti- ja venekeelset kontoritarkvara Office tunduvalt rohkem kui ingliskeelset.

Uuskasutajate soovid

Seejuures on eestikeelsele tarkvarale vastuvõtlikumad pigem eraisikud kui ettevõtted. «Minu isiklikku arvamust mööda võib põhjus peituda selles, et vanemad inimesed on üha enam hakanud arvuteid kasutama ja nad on väga tänulikud, kui arvuti kõneleb nendega emakeeles,» rääkis Laane.

Ka tarkvara tõlkimisega tegeleva Tilde Eesti OÜ juhataja Maarit Maremäe hinnangul on aastate jooksul inimeste huvi eestikeelse tarkvara suhtes järjepanu kasvanud, kuid see erinevat põlvkonniti. «Nooremale põlvkonnale ei lähe eestikeelne tarkvara peale, kuid vanematele inimestele on see oluline,» lausus ta.

Ka Laane nentis, et need, kel pole pikemaajalist arvutikasutamise kogemust, eelistavad eesti keelt.

Tallinna Ordi salongi juhataja Kristin Laineste sõnul on eestikeelsetest programmidest populaarseim kontoritarkvara Office kodukasutajale ja õppurile, sest emakeelse variandiga saab kaasa nii õigekirjaspelleri kui ka poolitaja. Ordi andmetel ulatub eestikeelse tarkvara osakaal nende tarkvaramüügist kuni 20 protsendini.

Samuti olevat menukad eestikeelsed viirusetõrjeprogrammid, sest emakeelset on lihtsam paigaldada. «Ingliskeelset tarkvara ostetakse harjumusest, aga uuele kasutajale pole see oluline,» lausus Laineste.

Uudissõnad maakeeles

Ordi kommertsjuht Jaan Pikk rõhutas, et põhiprobleem ongi klientide seas juba juurdunud lihtsad ingliskeelsed terminid ja tänu sellele on eesti versiooni üsna harjumatu kasutada.
Ka Laane tunnistas, et klientidel on tekkinud küsimusi keelekasutuses, soovitatud on tarvitada lihtsamaid sõnu nagu kõnekeeles. «Alati kui tõlgime, konsulteerime eesti keeleteadlastega ja sealt tuleb palju parandusi,» selgitas ta terminite tekkimise tagamaid.

«Eesti keeles pole ajalooliselt neid sõnu, mida arvutis tarvitatakse,» rääkis Laane. Ta tõi näiteks ingliskeelse sõna driver, mille võiks eesti keelde tõlkida kui «ajur» või «tüürel».
Kuna terminoloogia loomise protsessis luuakse palju uusi sõnu, säilitab ja täiendab Maremäe hinnangul eestindamine eesti keelt.

Tasuta kasutamiseks mõeldud OpenOffice’i eestindamist koordineeriv Ain Vagula toob veel ühe eelise: inimene on kõige produktiivsem siis, kui ta saab tööd teha selles keeles, milles mõtleb.

«Üritame neid asju inimsõbralikuna hoida ja kui ruumi on, siis pigem tuttavate sõnadega seletada kui keerulisi termineid välja mõelda,» selgitas Vagula vabavaraliste arvutiprogrammide tõlketöö põhimõtteid.

Tarkvara tõlkimisel tõi ta eeskujuks Euroopa riigid, eeskätt Saksamaa ja Prantsusmaa, kus kontorites on vaid harva kasutusel ingliskeelne tarkvara.

Eesti keelde tõlgitud tarkvara
•    Operatsioonisüsteemid Windows XP/Vista (tulekul ka 7) ning mitmed
Linuxid
•    Kontoritarkvara MS Office, OpenOffice
•    Brauserid Firefox, Opera
•    Suhtlusvara Skype, MSN Messenger
•    Adobe Acrobat Reader

    Tagasi üles