EAS sai e-residentsusega jätkamiseks ootamatult 200 000 lisaks

EAS-i ametist vabastatud juht Hanno Tomberg ja MKM-ist ettevõtlusesse lahkuv asekantsler Taavi Kotka ülemöödunud nädalal projekti kolmandat sünnipäeva tähistamas

FOTO: Annika Haas

Võimuerakonnad otsustasid järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmanda lugemise käigus eraldada EASile e-residentsuse programmi jätkamiseks lisaks olemasolevale 200 000 eurot.

EASi seniste plaanide kohaselt pidanuks e-residentsuse programmi eelarve kasvama järgmisel aastal vaid 10 000 euro võrra ja moodustama uuel aastal 823 914 eurot. Nüüdne rahaeraldus kasvatab aastaeelarve enam kui miljoni euro suuruseks.

Uue ettevõtluse ja IT-ministri Urve Palo hinnangul on e-residentsuse programmi eesmärgiks meelitada väljastpoolt Eestist siia ettevõtjaid, kellele e-residentsus võimaldab lihtsama ja mugavama asjaajamise.

Äsja saatis valitsus riigikokku äriseadustiku muutmise eelnõu, mis lubab nii e-residentidel kui kõigil teistel pidada Eestis registreeritud ettevõtete juhatusi välismaal. Muudatus annab kindlasti tõsise hoo sisse siinsetele Küprose ja Singapuri stiilis aadressiteenuse pakkujatele, kuna nende kasutamine on eelnõu kohaselt kaugjuhitavate ettevõtete puhul kohustuslik.

Just nende vahendusettevõtete tarvis lõi ettevõtjaportaali haldav Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) hiljuti oma süsteemile liidese, mis võimaldab ka neil asuda vahendama ettevõtete asutamist. Tegemist on nn API-teenusega, mis võimaldab erasektori asutustel oma keskkonnas pakkuda lihtsustatud kujul OÜ asutamise võimalust.

Maksuameti andmete kohaselt on Eestis loodud 908 äriühingut, mille juhatuse liikmeteks on ainult e-residendid – valdav osa ehk ligi 95 protsenti neist on paraku nn ühemehefirmad, mis lisatöökohti loonud pole. E-residentide loodud ettevõtetest on töötajaid nimelt vaid 78s – kokku 360 inimest.

Rahvusvaheliste maksutavade kohaselt tuleb ettevõtlusega seotud maksud tasuda reeglina selles riigis, kus ettevõtte tegevus tegelikult toimub. Seega Eestis vaid virtuaalkontorit omavad e-residentide ettevõtted peavad sealsete määrade alusel makse tasuma ikka oma asukohariigi maksuameti ja äriregistriga vaevaliselt asju ajades.

Mitmed riigiasutused on viidanud riskile, et paljud riigid ei oma mingisugust ülevaadet, kus nende kodanikud ettevõtteid omavad.

Eestil on hetkel 14 603 e-residenti, aasta lõpuks oli projektimeeskonnal plaan neid omada 15 000 – kümmekond päeva on veel jäänud. Kõige rohkem on e-residendi kaardi endale saanud Soome kodanikud (16,4 protsenti) ning seejärel kohe majandusanktsioonide all kannatava Venemaa elanikud (7,9 protsenti).

EASi enda 2017. aasta eelarve on planeeritud suurusega 200,5 miljonit eurot, möödunud aastal oli see 169,7 miljonit. Kõige enam ehk 25,9 miljonit kasvavad ettevõtluse ja ekspordi ning turismivaldkonna rahastamisotsuste mahud. Põhitegevuste rakenduskulud kasvavad 4,9 miljonit ja halduskulud 200 000 eurot.

Tagasi üles