PÕHJALIK TAGASIVAADE: minister Palo kummalised otsused läbi aastate

Minister Urve Palo. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Urve Palo teatas täna ootamatult otsusest lahkuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kohalt ja sotside seast. Vaadates tagasi Urve Palo poliitilistele tegudele, siis näeme, et teda on läbi aegade saatnud kaheldava väärtusega otsused.

Urve Palo esimene suurem avalik katsumus poliitikuna sai alguse juba aastal 2008, mil ta pidas rahvastikuministri ametit. Nimelt avaldas riigikontroll raporti, mille kohaselt polnud minister hakkama saanud poolega temale pandud ülesannetest.

Seda vaatamata asjaolule, et ministrit oli saatmas isegi tol ajal rekordiline nõunike armee – neid oli tal koguni 14. Avalikkuses tekitas meelehärmi ka avalikuks tulnud tõsiasi, et meie riigi juubeliaastast polnud kuulnud 9/10 küsitletud venekeelses elanikkonnast.

Samal suvel sattus Palo pahandustesse ka seoses oma nõunike PR-tööga. Nimelt selgus, et rahvastikuministri büroo tellis Kanal 2 uudistesaate meeskonna kajastama ministri Kanada-visiiti, kuid ekraanil vaatajatele selle kohta silpigi ei viidatud. Ajakirjanike sõit maksti kinni Rahvuskaaslaste programmi eelarvest ning telliti minimaalselt kolm saatelõiku.

Rohkelt vastukaja ja kulmukergitusi tekitas sama juba sama aasta lõpus rahvastikuminister Urve Palo otsus tellida venekeelseid vestlussaateid ERRi asemel  telekanalilt PBK. Urve Palo ei pidanud telekanalit kuidagi riigivaenulikuks. 

Koolitus sõbrannalt

Aprillis 2009 selgus, et rahvastikuministri Urve Palo büroo tellis kahepäevase meediakoolituse ministri sõbrannale Ingrid Tähismaale kuuluvalt firmalt Meediakool. Kui asi avalikuks sai, siis Palo loobus sellest koolitusest. Mais saadeti rahvastikuministri büroo igaveseks laiali. 

Veebruaris 2012 tuli avalikuks, et kuigi vahepeal riigikogu liikmeks saanud Urve Palo läks keset töönädalat kaheks nädalaks perega välismaale puhkama, tegi ta avalduse oma töötasu peatamiseks  vaid kolmeks päevaks. Palo ise selgitas, et kuna riigikogu liige ei saa seaduse järgi puhkust võtta, siis ei saanud ta ka oma reisi puhkuseks vormistada. 

Märtsis 2014 vallandasid toona majandus- ja kommunikatsiooniministri kohale asunud Urve Palo sõnad, et ta peab Estonian Airi pankrotti tõenäoliseks, enneaegse paanika lennufirma klientide seas, kes hakkasid seepeale massiliselt piletiraha tagasi küsima. Kuigi Estonian Air pidigi poolteist aastat hiljem tegevuse lõpetama, märkis tollane lennufirma nõukogu liige Erki Urva, et minister ei andnud endale omaniku esindajana aru, kuivõrd oluline oli tol hetkel ettevõttele tema toetus. 

«Ärimaailmas ei tule küll sellist asja ette, kus üks ettevõtte omanik tahaks ise kahjustada oma ettevõtet,» kirjeldas Urva. Minister hiljem vabandas paanika tekitamise pärast, kuigi sai oma «lapsesuu» väljendusviisi eest parajalt kriitikat. Ligi märkis näiteks, et iga amet vajab kooliraha.

Urve Palo on ka palju vastuolu tekitanud riikliku üürikorterite programmi autor, tulles ideega esmakordselt välja 2014. aasta aprillis. «Eestis ei ole väga arenenud üüriturg. Mujal maailmas on üpris levinud riigi munitsipaalüürikorterid. See mudel tuleks alles välja töötada, aga ma tean, et Soomes majanduslanguse ajal riik just seda tegi,» põhjendas Palo toona Postimehele. 

Selle järgnenud kolme aasta jooksul on riikliku üürimajade programmi kritiseerinud nii Palo enda valitsuspartnerid, ettevõtjad kui kohalikud omavalitsused. Ka on olnud ministri sõnumid selles osas, kellele täpselt on riiklikud üürikorterid suunatud ja millistesse piirkondadesse peaksid need riigi üürimajad kerkima, segased ja vastuolulised. Siiski projekt selle aasta novembris käivitub.

Üsna pea peale seda, maikuus 2014 tuli minister Palo välja järgmise algatusega. Nimelt soovis ta peatada ringhäälingu-, meedia- ja IT-infrastruktuuriteenuste osutaja Levira, kes haldab ka Tallinna teletorni, müüki. «Peamiseks põhjuseks on see, et teletorn on elutähtsa teenuse osutamisega seotud kriitiline objekt ja ma arvan, et on tähtis, et see oleks riigi kätes,» põhjendas Palo toona.

Selle tulemusel ka 2015. aasta jaanuaris Levira enamusosaluse müük peatati, kuna ei suudetud leida sobivat lahendust, kuidas jätta müügist välja teletorn. Kuna Levira soovib nüüd teletornist loobuda, siis selle aasta alguses tegi kultuuriminister Indrek Saar ettepaneku, et teletorn võiks minna RKASi omandusse ja sealne teenuseosutamine ajaloomuuseumile. Levira müüki pole siiani toimunud.

Ootamatu pööre praamidega

Järgmine pomm-uudis plahvatas napilt kuu aega hiljem, 2014. aasta juuni keskel, kui  valitsus otsustas - taaskord minister Urve Palo ettepanekul – teha kannapöörde praamihankes. Kui enne seda oli Juhan Partsi soovil Tallinna Sadama nõukogu juba otsustanud osta uued parvlaevad, otsustas valitsus kuulutada välja hanke, et leida käitaja, kel on endal neli laeva.

Meelemuutuse tegi ebatavaliseks asjaolu, et asjaosalised ise ei osanud selle kohta selgitusi jagada ning varem ei olnud Urve Palo oma eelkäija Juhan Partsi kava kritiseerinud. Hiljem põhjendas Palo oma otsust sellega, et tal ei olnud kindlust, et neli uut laeva õigeks ajaks jõuaks. Ka asus Palo hiljem Partsi süüdistama, et see praamihankega piisavalt kiiresti ei tegelenud.

Esimesel korral kukkus parvlaevahange läbi ning teisel korral tunnistati selle võitjaks siiski Tallinna Sadam. Hiljem lahvatas ettevõtte ümber altkäemaksuskandaal, mida seostati ka parvlaevaliikluse ülevõtmisega seniselt parvlaevakuningalt Vjatšeslav Leedolt. Viimane on  Paloga ka kohtus käinud, kuigi tulutult.

Olles 2016. aasta sügisest taas ministri ametis, seekord ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri toolil, alustas Palo riigifirmade juhtide väljavahetamisega. Esmalt puhastasid nad koos Kadri Simsoniga riigifirmade nõukogud reformierakondlastest.

Seejärel tekitas Palo jaoks suurt probleemi senise Eesti Posti juhi Aavo Kärmase jätkamine oma kohal, mistõttu mõjutas ta ettevõtte nõukogu – kes oli esialgu kiitnud heaks Kärmase jätkumise –, kuulutama avalikku konkursi, mille järel sai riiklik postifirma endale uueks juhiks senise Omniva Läti üksuse juhi Joona Saluveeri.

Kärmas loobus ametist kuu aega enne ametisoleku aja lõppu ja jätkas mõned kuud hiljem Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Taastuvenergia juhina.

Möödunud aasta teisel poolel tõi Postimees avalikkuse ette, kuidas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tegi taas vägagi ootamatu kannapöörde: omavalitsuste projektid jäeti ilma neile sotside võimule tulekust saadik lubatud 20 miljonist eurost ülikiire interneti viimiseks maaelanikeni ning selle summa võivad saada hoopis Elektrilevi ja Telia.

Nimelt allkirjastas Palo veidi enam kui kuu aja eest nn viimase miili määruse, mille alusel riik hakkab korraldama avalikku konkurssi kiire internetiühenduse viimiseks maapiirkondadesse. Määruse tingimused on seatud aga selliselt, et võitja saab olla vaid üks: riigiettevõte Elektrilevi.

Palo valitsemisaega ja haldusalasse jäi ka Eesti läbi aegade suurim küberkriis, ehk möödunud aastal Eestit tabanud ID-kaardi turvaprobleem. Kuna Palo haldusalas tegutsev Riigi Infosüsteemi Amet ei suutnud viga õigel ajal avastada, siis tuli välja vahetada sadu tuhandeid ID-kaarte ja kulutada sellele kümneid miljoneid eurosid. 

Aasta alguses tekitas tublisti poleemikat riiklike üürikorterite toetusprojekt, kuna siiamaani pole selge, kes maksumaksja raha eest korda tehtud korterites turuhinnast soodsama üüriga elada tohivad ja kes mitte.

Palo on sai korduvalt kriitikat ka Eesti eesistumise raames seoses oma puise inglise keelega. Näiteks näitas juuli alguses «Aktuaalne kaamera», kuidas minister Palo luges ELi kaubanduspoliitikale keskenduvat ingliskeelset teksti püüdlikult paberilt maha, korduvalt takerdudes.

Mullu juuli keskpaigas näitas Palo kehva inglise keele oskust ka Õhtulehe eesistumisele pühendatud videos.