Mait Palts: Eesti riigireform on olnud plaanitu ja näiline

Kaubandus- ja tööstuskoja juht Mait Palts Foto: Sander Ilvest

Kui Eestis puudub selge eesmärk ja võimalus ning tahe otsustada ja vastutada, siis me kaugele ei jõua, leiab Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, kes mõtles Postimehe ettepanekul kaasa Marek Helmi riigijuhtimise kapitaalremondi vajaduse ideedele.

Tänane keskvalitsuse süsteem toetab protsessi väärtustamist, kuid ei motiveeri otsustama ega vastutama. Nii on raske efektiivsust saavutada ja süsteemil on kalduvus iseeneslikult üha suuremaks ja veelgi vähem efektiivseks paisuda.

On selge, et avaliku sektori ülalpidamine ei ole praeguses mahus jätkusuutlik ning riik peab astuma reaalseid samme sektori koosseisu ja ülalpidamiskulude vähendamiseks läbi mittevajalike funktsioonide kärpimise.

Seda just bürokraatiat, bürokraatide ja õigusloome protsesse silmas pidades. Riigi senine tegevus riigireformi elluviimisel ja valitsussektori õhendamisel või avalike funktsioonide ülevaatamisel on olnud plaanitu ja pigem näiline ning kohati isegi seniseid tegevusi põlistav.

Olles tihedas suhtluses erinevate riigiametitega, on kaubanduskoda üha rohkem näinud seda, kuidas ikka ja jälle arutatakse üha samade teemade üle, ideid saadetakse kooskõlastusringile ja siis jälle arutatakse. Ja nii korduvalt. Lõpuks otsusele ikkagi ei jõuta.

Kohati jääb mulje justkui tehtaks seda vaid protsessi enda pärast, kuigi ausalt öeldes ei paista asjaosalised seda enamasti ka ise nautivat. Või kui leidub tahe otsus teha, käib suurem tants selle ümber, kuidas saaks nii, et ei peaks vastutama. Või kuidas saaks nii, et vastutus oleks võimalikult hajutatud.

Heaks näiteks on kasvõi Dubai EXPOl osalemine. Poolteist kuni kaks aastat arutelusid stiilis «ei lähe, võib-olla ikka läheme, teeme hoopis saatkonna või mõlemat, läheme siis, kui maksate jne». Ametnikud analüüsivad ja koostavad presentatsioone, korraldatakse kohtumisi nii koos kui eraldi, küsitakse korduvalt infot ja arvamusi.

Kui kõigi aeg, mis seni nendesse aruteludesse ja analüüsidesse on kulunud, rahasse ümber arvutada, oleks varsti ilmselt veerand osalemise kuludest juba koos. Ilmselt ma liialdan, kuid kui ikka nõudluspoole enamus ütleb avalikult, et ei ole vaja ja muid argumente ka kohe ei ole, mis õigustaksid teistsugust otsust maksumaksja raha kasutamiseks, saaks otsuse ära teha. Aga seda otsust pole sellegipoolest veel tänagi ja ilmselt tuleb veel arutada.

Näiteid on loomulikult veel. Võib kasvõi analüüsida välismaalaste sisserände ja piirarvu ümber toimuvat. Piirarv täitub teist aastat poole aasta pealt. Ausalt käituma motiveerimise asemel lausa suuname otsima kõrvalteid. Ja nendel, kes peaksid otsustama, näikse olevat justkui ükskõik ja kõik ongi kõige paremas korras.

Oluline on vähendada esmajoones just bürokraatide hulka ehk neid, kelle tegevus ei ole riigi toimimiseks hädavajalik ja halvemal juhul tekitab see tarbetuid kulutusi juurdegi. Loomulikult ei saa väita, et avalikus sektoris poleks arukaid inimesi ja kelle olemasolu on ka päriselt vajalik. Neile tuleks anda lihtsalt rohkem vastutust ja otsustusõigust.

Kui keegi hakkas lõpuks vastutama, siis muutuks ka riigiaparaat lõpuks oluliselt efektiivsemaks.

Postimehe ettepanekul on varem riigiremondi teemadel arvamust avaldanud näiteks Tea Varrak, Jüri Raidla ja Arto Aas. Marek Helmi hinnangul on Eestit tabanud ühiste suurte eesmärkide puudumine ning seetõttu käib  ebaterve konkurents riigieelarve vahenditele, kus kõik ministeeriumid arvavad, et just nemad on kõige olulisemad. Tema seisukohti saab lähemalt lugeda siit, kus avaldasime ka rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi vägagi sarnased mõtted.

Toimetaja: Aivar Pau