USA sõjavägi katsetab mõttejõul juhitavaid droone (2)
15. oktoober 2018, 11:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA kõrgtehnoloogilsite kaitseprojektide kallal töötav agentuur DARPA on enda sõnul katsetanud neuroimplantaati, mille abil on mõttejõuga võimalik juhtida kuni kolme väikest drooni.
Inimese ja masina vahelisi neuroliideseid on katsetatud tegelikult juba aastaid, kuid tehnoloogia on paljuski alles lapsekingades. Tulevik, kus inimene võib oma mõtetega kontrolliga tervet hulka keerukate süsteemidega droone ja saada neilt ka tagasisidet, on veel mitmete aastate kaugusel, kuid DARPA on teinud enda sõnul edusamme.
Katsed leidsid aset 2016. aasta juuni ja 2017. aasta jaanuari vahelisel perioodil Pittsburghis. Vabatahtlik nimega Nathan Copeland, kes on osaliselt halvatud, suutis «ühesuunalise sidega neuroimplantaati» kandes kontrollida mõttejõul kolme simuleeritud drooni liikumist.
Implantaat, mis oli siirdatud mehe koljusse, kasutas oma tööks elektroentsefalogrammi (EEG), et suhelda arvutis jooksva simulatsiooniga. Copeland pidi katsete käigus juhtima droonide läbi virtuaalsete takistusradade. DARPA sõnul tõlgendab pähe paigaldatud implantaat mõtted arvutile arusaadavaks koodiks, mida droonid on omakorda võimelised mõistma.
Tegu pole siiski veel praktilise rakendusega, sest Copelandi side virtuaalsete droonidega oli palju vähem tundlik sellest, mida läheks vaja näiteks päris sõjaliste operatsioonide käigus, kus inimene ja masin peaks sisuliselt üheks saama.
DARPA tahab enda sõnul luua implantaadid, mille sisestamiseks ei pea inimese pähe auku puurima. Selle asemel võiks vajalikud seadmed jõuda ajju läbi vereringe, kus nad ennast kinnitaks ja paika seaks. 2016. aasta veebruaris ahvide peal läbi viidud katsete käigus õnnestus agentuuril juhatada neurosignaale salvestavad elektroodid läbi vereringe ajju, kus nad ka tööle hakkasid.
Põhimõtteliselt võiks tulevasi neuroimplantaate sisestada teadlaste sõnul kehasse näiteks süstiga. Enne tuleb saada üle aga tervest hulgast ülikeerulistest tehnilistest takistustest, millest suurimaks on üüratutes kogustes ajust saabuvate andmete kiiresti tõlgendamine, milleks läheb vaja väga võimsaid arvuteid.
Mida võiks tähendada efektiivselt töötavad neuroliised aga tuleviku õhujõudude jaoks? Põhimõtteliselt võiks droonioperaatorid kontrollida terveid lennuvägesid ainuüksi oma tahtega ja saada neilt samal ajal missioonikriitilist infot.