Jurist: robotprostituudil pole tarvis intelligentsi, vaja läheb «teatud motoorikat»

Karmen Turk.

FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

President Kersti Kaljulaidi selle nädala üleskutse asuda timmima inimeste ja robotite vahelisi suhted on saanud järje paraja järellainetusena ning nii on ka siinsed tippjuristid asunud arutlema tehisintelligentsi olemuse üle.

Nii näiteks käis päev pärast Kaljulaidi palju kõmu tekitanud esinemist konverentsil UX tulevikku ETV saates «Ringvaade» advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Karmen Turk, kes tõdes, et roboteid arendavates laborites toimuv peaks olema kindlasti juba praegu reguleerimise ese.

Turgi hinnangul on tehisintellekt selline autonoomne intelligentne asi, mis suudab mitte ainult ühes kitsas asjas ületada inimest, vaid olla mitmes eri asjas meist parem. «Selleni me ei ole täna laiatarbena jõudnud, aga see hetk ei ole kindlasti kaugel.»

Saates tuli pikemalt jutuks hiljutine uudis Kanadast, kus on loodud bordell, milles prostituutidena töötavad robotid. «Sellesse on keeruline suhtuda. Inimese kujutlustel ei ole piire, samamoodi inimeste hälvetel ja soovidel ja kujutlustel-fantaasiatel ei ole piire. Kui sellist asja soovitakse, siis mis me oskame öelda,» sõnas Karmen Turk.

Ta viitas, et on olemas ka hotell, kus toimub täielikult robotite abil koristamine ja vastuvõtmine – mõnele isikule meeldib sellises hotellis käia, mõnele ei meeldi. Sama kehtib ka bordelli kohta.

«Seal ei ole vaja tehisintellekti. Seal meil on vaja teatud motoorika taset tehnika kui sellise ehitamisel. Seal meil on vaja, et oleks võime natukene suhelda, natukene rääkida, inimese keelest aru saada, natuke näoilmeid muuta. See ei ole tehisintellekt, see on lihtsalt…» rääkis jurist.

Turk oli kindel, et sellist inimese ja roboti vahelist suhet ei ole vaja reguleerida, kuna olemasolev õigus suudab väga hästi uute asjadega kohaneda. Kanada bordellirobot on tema hinnangul kõigest asi, mida saab osta ja müüa.

Ühiskond peab sekkuma aga alates sellisest tasemest, kui tehisintellekt suudab ühiskonna ja väliskeskkonnaga kohaneda ja ise juurde õppida ning inimestel pole enam võimalik jälgida, miks tehisintellekt midagi tegi.

«See on see hetk, kus me peame hakkama mõtlema eelkõige eetilisele regulatsioonile. Sellele, kuidas tagada seda, et masinad võtaksid arvesse meie väärtusi,» rääkis vandeadvokaat.

Turgi sõnul tuleb kahtlematult küsida endalt ka seda, kuidas inimsarnaste robotitega juhtuv kõrvaltvaatajana tundub ja mida me ühiskonnana inimlikul tasandil tahame.

President Kersti Kaljulaid tõdes sel nädalal peetud kõnes (videot saab vaadata siin), et e-riigi eetika muutub iga päevaga järjest kriitilisemaks teemaks.

«Kõige keerulisem küsimus minu jaoks on see, et kui meil on inimnäolised, inimkujulised robotid  – mida nendega teha võib? Kas need asjad, mis on keelatud inimene-inimene suhetes – mõtleme kasvõi seksuaalsuhetele lastega – … kui meil on selline robot, masin – mida võib, mida ei või? Väga keerulised küsimused!» tõdes president.

«Kas teda võib lüüa, kas teda võib jalaga lüüa. Kuidas hakkab see mõjutama meie suhtumist teistesse inimestesse?» küsis Kaljulaid.

Sotsiaalteadlane Marju Lauristin on öelnud, et ükski robot ei suuda iial asendada kõiki inimvõimeid ning neid tuleks kasutada vaid selleks, et inimene saaks olla veelgi inimlikum, ent paraku käib juba praegu inimeste massiivne robotiseerimine ja ühtlasi ettevalmistamine ühiskonnast väljaheitmiseks.

«Mis on inimlik? See on see, et inimene on võimeline ette haarama asju, mis ei ole veel programmeeritud. Ainult inimene on võimeline tegema intuitiivseid ennustusi ja valima uusi variante, mis ei ole veel välja arvutatud. Inimesel on teatud loome ja tervikliku intuitsiooni võime antud justnimelt selleks. Kui me need välja lülitame ja karistame teda selle eest, et ta ei ole standardne, siis me tegelikult tegeleme tema ettevalmistamisega väljaheitmiseks ühiskonnast,» tõdes Lauristin.

Semiootik Mihhail Lotman on aga arvanud, et tehisintellekti tekkel on meie kõigi ees üks väga suur teene – me hakkasime mõtlema selle üle, mis on intellekt – hakkasime küsima, kas arvutil, programmil või robotil on intellekt.

Lotman tõdes, et mingeid asju teevad robotid tõesti inimestest paremini, ent on üks suur erinevus.

«Tavaliselt öeldakse, et mõni otsus on emotsionaalne ja mõni teine tuleb ratsionaalselt. Psühholoogid teavad aga juba ammu, et need asjad on seotud: emotsionaalsem inimene on tavaliselt ka targem. See ongi meie eelis asjade ees: nad mängivad malet paremini kui inimesed, aga meie oleme paremad armastajad,» kõlas Lotmani idee.

Tagasi üles