Eesti riigiportaalid võtavad kasutusele Smart-ID

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Smart-ID kasutamiseks laadib kasutaja oma nutitelefoni rakenduste poest seadmesse Smart-ID rakenduse ning tuvastab oma isiku mobiil-ID või ID-kaardi abil.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuula artiklit

Suur osa riigi hallatavatest kasutajaportaalidest võtavad ühe sisenemisvahendina kasutusele mitteriikliku autentimislahenduse Smart-ID, mis sai hiljuti kõrgeima usaldustasemega elektroonilise allkirjastamise sertifikaadi.

«Plaanime enda hallatavates süsteemides Smart-ID kasutusele võtta ja tegeleme juba ka ettevalmistavate töödega, kuid täpset tähtaega, mis ajast alates saab seda meie keskkondades kasutama hakata, on veel keeruline öelda,» ütles registrite ja infosüsteemide keskus eRIKi kommunikatsioonijuht Heilika Kutsch BNSile.

Justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluv RIK haldab hulka riigi infosüsteeme, sealhulgas äriregistrit, kinnistuportaali, kinnistusraamatut, karistusregistrit, kohtute e-toimiku infosüsteemi, Riigi Teatajat ning Ametlikke Teadaandeid. Praegu saab portaalidesse siseneda mobiil-ID, ID-kaardi ja pangalinkidega.

Augustis teatas ka maksu- ja tolliamet (MTA) et võtab tänavu enda teenustesse Smart-ID. «Töötame praegu selle nimel, et Smart-IDga saaks e-maksuametisse ja e-tolli siseneda selle aasta lõpus,» ütles augustis Postimehele MTA pressiesindaja Kaia-Liisa Kallas.

Juba praegu kasutab Smart-IDid Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatav riigitöötajate iseteenindusportaal.

Smart-ID on loonud ettevõte SK ID Solutionis, mille omanikud on Rootsi ettevõtete Telia (50%), Swedbank (25%) ja SEB (25%) Eesti üksused. Sama ettevõte loob ka Eesti elanike digitaalseid identiteete, mida kasutatakse muu hulgas ID-kaartide ja Mobiil-ID puhul ning seda ka uute ID-kaartide puhul, mida hakatakse välja andma alates 3. detsembrist.

Smart-ID kasutamise puhul pole vaja mobiilitelefonidesse ega tahvelarvutitesse paigaldada spetsiaalset mobiil-ID võimekuse SIM-kaarti ning piisab vaid internetiühenduse olemasolust ja vastava äpi olemasolust. Lisaks ei kasuta see teenus erinevalt mobiil-IDst infovahetuseks SMSe, mis võivad välismaal kasutades olla vägagi kallid.

Peamine vastuargument Smart-ID kasutuselevõtul on seni olnud teenuse kõrge hind – kuna Smart-ID on lõppkasutajatele tasuta, siis peavad kõik teenustasud SK-le kinni maksma riigiasutused. Ehk siis: riigiasutuste jaoks on tegemist kaks korda kallima teenusega kui mobiil-ID, kus pool tasudest on lõppkasutajate kanda.

SK ID Solutions teatas novembri alguses, et firma arendatav autentimisrakendus Smart-ID sai juriidiliselt võrdväärseks omakäelise allkirjaga. Eesti kontekstis tähendab see seda, et tehtud allkiri on samaväärne allkirjadega, mida antakse mobiil-ID ja ID-kaardiga.

Nimelt on Smart-ID sertifitseerimise tulemusel tunnustatud kui QSCD (Qualified Signature Creation Device). See on kõige kõrgem võimalik tase Euroopa Liidus ning tänu sellele on võimalik Smart-ID kasutajatel anda nüüd digitaalallkirju, mis on võrdväärsed käsitsi kirjutatud allkirjadega ning mida on kohustus aktsepteerida kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.

Smart-ID nii toote kui ka teenuse hindamise viis läbi Saksamaa turvasertifitseerija TÜViT, teatas SK ID.

Smart-ID on hakanud hoogsalt levima ka Lätis ja Leedus.

Tagasi üles