/nginx/o/2016/09/06/5801785t1h6222.jpg)
Ida-Virumaa suurimaid tööandjaid NRP Silmet loobus pärast Postimehe paljastusi oma tegevuse põhialuseks olevast kiirgustegevusloast ja kaotas sellega õiguse mis iganes viisil Eesti pinnal töödelda radioaktiivseid metalle, keskkonnainspektsioon on ettevõtte suhtes algatanud kuu ajaga juba kaks menetlust.
«Silmet omas kiirgustegevusluba kehtivusega kuni 30.01.2019. Luba hõlmas looduslike radionukliide sisaldava tooraine, kolumbiidi ja tantaliidi töötlemist ja töötlemise käigus tekkiva looduslike radionukliide sisaldava NORM-jäägi* käitlemist. Tänasel päeval puudub Silmetil luba mainitud tegevusteks, seega on need tegevused keelatud,» kinnitas Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Adler.
Keskkonnaameti kommentaar tähendab, et NRP Silmetil on alates veebruarist keelatud radioaktiivset toorainet Eestisse tuua ja varem toodud toormest tekkinud tootmisjäätmete mis iganes viisil ladustada oma territooriumil või kus igas mujal või mis iganes mul kujul Eesti territooriumil.
«Jah. Silmetil pole nendeks tegevusteks luba, seega on ilma loata keelatud,» kinnitas Adler. «Tagastasime Silmetile taotluse läbi vaatamatult, kuna osad lisaandmetena nõutud dokumentidest jäid hoolimata korduvatest tähtaegadest meile esitamata ja uut taotlust pole nad enam esitanud.»
Seega on enam kui 430 töötajaga NRP Silmet loobunud loast oma põhitegevusele.
Silmet on Sillamäel aastakümneid tegelenud sellega, et toimetanud välismaa kaevandustest oma territooriumile maaki ning sellest happe abil väärismetallid välja uhtunud. Paraku on selle tegevuse tagajärjeks ka tootmisjääk, mis tekitab oluliselt üle lubatud määra metallide uraan ja toorium radioaktiivsete isotoopide tekitatud radioatsiooni.
Tänaseks päevaks on selliseid jäätmeid Silmeti territooriumile kogunenud juba üle 500 tonni. NRP Silmeti endine USA päritolu omanikfirma Molycorp Minerals LLC lubas need Eesti territooriumilt USAsse järeltöötlemiseks vedada, kuid jättis Eestis riigi ees kohustused täitmata. Selle asemel kanditi Silmeti tegevus Kanada ettevõtte Neo Performance Materials (NPM) Singapuri registreeritud juriidilisse kehasse, kellel polnud Eesti ees enam mingeid kohustusi.
Küll avastas Postimees aasta alguses, et Silmeti omanikel oli valminud plaan jättagi see saast Eestit välja viimata ja matta need kivistunud kujul hoopis Tiit Vähile kuuluva Sillamäe sadama kaide muldkehasse.
Selleks oli Silmet sõlminud salajased kokkulepped riigiettevõttega Eesti Energia ja samuti Tiit Vähile kuuluva Silpoweriga, et segada oma radioaktiivsed jäätmed nende samuti keskkonnaohtliku tootmisjäägi põlevkivituhaga* ja nii radioaktiivsus ära lahjendada. Muu hulgas pidi segamiseks kasutatama Auvere elektrijaama põlevkivituhka.
Just selliseks tegevuseks oligi Silmet esitanud keskkonnaametile taotluse, kuid on sellest nüüd loobunud. Lisaks on ta ilma jäänud ka kiirgustegevuse loast. See tähendab muu hulgas, et ettevõtte territorumil paikevad hetkel ilma loata 200-liitristesse vaatidesse pakendatuna enam kui 500 tonni radioaktiivseid jäätmeid.
Pinnast on Silmetist Sillamäe sadamasse veetud ilma lubadeta
Küll aga on vahepeal selgunud, et Silmeti territooriumilt on teadmata päritolu pinnast toimetatud Sillamäe sadamasse ka ilma vastavate keskkonnalubadeta ning tolli loal ka kiirguskontrollita. Selleks on maksu- ja tolliamet (MTA) lubanud avada sadama tollitsooni territooriumile viivad kõrvalisi väravaid, millel puuduvad radiatsiooni kontrolliks vajalikud sensorid.
MTA tolliosakonna piirikontrolli valdkonna juhi Ants Kutti tunnistas Postimehele, et tollitsoonis tegutsevate ettevõtete nagu Silmeti väravad avatakse tolliga kooskõlastatult vastavalt seal toimetavate ettevõtete taotlustele.
«Need väravad ei ole radiatsiooni anduritega varustatud, samas toll kontrollib seal oma tööülesannete raames saatelehti ja töötajate registreerimist,» tunnistas Kutti.
Ainuüksi 2018. aastal avati Silmeti ja Sillamäe sadama vahelisi kõrvalisi väravaid lausa seitsmel korral.
«Kõik korrad kasutati väravaid tollitsooni sisenemiseks, sadamast välja veetud nende väravate kaudu midagi ei ole,» märkis Kutti ja kinnitas, et tolliametnike isiklikud kaasaskantavad dosimeetrid ei ole kontrollide ajal häireid andnud.
Samas jääb arusaamatuks, miks ei nõudnud MTA, et kiirgusohtliku materjaliga tegutsev Silmet veaks oma pinnast sadamasse läbi peavärava, mis on varustatud kiirgust mõõtvate anduritega.
Kui keskkonnaamet Postimehelt kuulis, et selline pinnase väljavedu on toiminud, siis tunnistas ta, et NPM Silmetil ja sadamal puudusid selliseks tegevusteks igasugused keskkonnaload.
«Ehitustegevuse käigus tekkinud pinnase või muude ehitusjäätmete taaskasutamiseks tuleb tegevus registreerida Keskkonnaametis. Antud juhul pole seda tehtud,» kinnitas keskkonnaamet.
Loata pinnasevedu asus küsimuste laekumise järel uurima keskkonnainspektsioon.
Keskkonnaministeerium on usaldanud Silmetis ja Sillamäe sadama territooriumil toimuvat keskkonnaalaselt kontrollima ASi Ökosil. Paraku on tegemist selliseks kontrolliks nähtavasti kõige mittesõltumatuma ettevõttega, kuna selle aktsiatest kuulub koguni 65,1 protsenti Tiit Vähi ettevõttele Silmet Grupp, mis on sadama haldajaks. Lisaks on Ökosil Silmeti kiirgustegevuse protsessidega äriliselt seotud.
Krediidiinfo andmeil on NPM Silmeti tegelik kasusaav isik hetkel Singapuris registreeritud ettevõte MAGNEQUENCH NEO POWDERS PTE. LTD.
KOMMENTAAR
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul
Inspektorid kontrollisid ettevõtte tegevust kohe loa lõppemisel ehk 31. jaanuaril ja fikseerisid olukorra. Lõppenud luba reguleeris ka NORM-jääkide hoidmist ja hetkel hoidmiseks tõesti luba ei ole. Selles osas, ehk siis NORM-jääkide hoidmise kiirgusseadusega kooskõlla viimiseks on KKI alustanud haldusmenetlust.
NORM-jääkide hoiustamine inimestele ega keskkonnale hetkel ohtu ei kujuta – hoiustatakse samas kohas kus enne (s.t loa järgsetes ladudes), mahutid on kinnised, laod on spetsiaalselt jääkide hoidmiseks ette nähtud, valve all.
Väärteomenetlus, mis puudutab jäätmete vedu ja oli alustatud varem anonüümse kaebuse põhjal, on lõpusirgel.
* NORM - Naturally Occurring Radioactive Materials
* Põlevkivituhk loetakse ohtlikuks jäätmeks eelkõige tema pH-taseme ja võimalike raskemetallide sisalduse tõtt.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)