Pehmoseadus lubab vägivallatsejad taksorooli

Rusikas. Pilt on illustratiivne. Foto: Toomas Huik / Postimees

• Taksot võib juhtida alles eile kaasreisijat rusikaga näkku tagunud kurjategija

Eestis kehtivad ühistranspordi reguleerimiseks nii pehmed seadused, et meie inimesi tohivad sõidutada värskelt rasketes vägivallakuritegudes süüdi mõistetud inimesed ning ka kustunud karistustega pedofiilid.

Postimees kirjutas vähem kui kuu aja eest Tartus sõitjat ahistanud Bolti (endine Taxify) juhist Hanno Saaremetsast, kelle tausta uurimisel selgus, et mees oli alles 7. jaanuaril süüdi mõistetud liikuvas autos kaasreisijale vähemalt viiel korral rusikaga näkku löömises. Karistusseadustik nimetab tema toime pandud kuritegutegu kehaliseks väärkohtlemiseks lähisuhtes olija vastu.

Aastal 2007 oli sama mees lisaks süüdi mõistetud kahe alla 14-aastasega lapsega korduvalt sugulises vahekorras olemise eest ning neile alkoholi sissejootmises. See karistus on tänaseks aegunud.

Seega värske roolivägivallatseja ja (endine) pedofiil. Ühistranspordiseadus ei näe aga mingisugust probleemi, et sellised inimesed meid ja meie lapsi oma autodega ringi sõidutavad.

Selliseid teise astme vägivallakuritegusid peaks toime panema vähemalt kaks ning pedofiiliasüütegu ei tohiks olla aegunud – alles siis lubab ühistranspordiseadus taksojuhi teenindajakaardita  jätta.

Avastasimegi eile üllatusena, et Hanno Saaremetsale väljastatud taksoveo teenindajakaart on kehtiv ka täna ja kellelgi pole mingisugust võimalust talt seda ka ära võtta.

Isegi vaatamata asjaolule, et ta vaid päev enne Postimehe veebruarikuise artikli ilmumist oli Tartus taas ühe neiu oma autosse lukustanud ja teda enne välja ei lasknud, oli telefoninumbri saanud. Bolti äpp teatavasti kliendil endal juhti valida enam ei võimalda.

Tartu linnavalitsuse ühistranspordi peaspetsialisti Madis Oona tõdes eile, et ühistranspordiseaduses on sätestatud nõuded, millele peab taksoveol sõidukijuhina töötav isik vastama – teenindajakaardi saab kehtetuks tunnistada vaid juhul, kui sõidukijuht seaduses sätestatud nõuetele ei vasta.

«Kõnealused nõuded on meie jaoks siduvad ja seni, kuni seadus lubab isikul, kelle karistusandmed on kas karistusregistrist kustutatud või kellel on ainult üks kehtiv karistus tahtliku teise astme kuriteo eest, taksojuhina töötada, ei ole meil võimalik teenindajakaarti kehtetuks tunnistada,» rääkis Oona Postimehele.

Ametist lahkuv justiitsminister Urmas Reinsalu on arvanud, et vähemalt pedofiiliakuritegu peaks olema aluseks sõltumata karistuse kehtivusest selleks, et taksoveoluba oleks võimalik väljastamata jätta.

«Arvan, et mõistlik oleks Eestis teha pedofiilide register, kust saaks päringut teha. Seda on ministeerium asunud kaaluma,» ütles Reinsalu.

KOMMENTAAR
Sander Salmu, majandusministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja

Karistusseadustiku § 121 (kehaline väärkohtlemine) on teise astme kuritegu ning teise astme kuritegude puhul peab ÜTSi kohaselt esinema karistuste korduvus. Seejuures vaadatakse korduvuse osas kõiki ÜTSis toodud erinevate valdkondade karistusi, näiteks enamik teise astme kuriteod, teatud liiklusalased kuri- ja väärteod, teenuse pakkumisega seotud väärteod.