Eesti jäi 5G rongist maha – miks ja mis nüüd saab?

5G

FOTO: VALERY HACHE / AFP

Tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtus seni kogu maailmale silmi ette teinud Eesti on ootamatult jäänud maha uue põlvkonna 5G-side käikulaskmisel.

Soomes on suve hakust juba neljas linnas 5G-mobiilside tavaelanikelegi kättesaadav, loodud on vastavad paketid ning mobiilipoodidest saab osta ülikiiret andmesidet võimaldavaid mobiile. Linnad, kus 5G-võrk on tänaseks käima lükatud, on Turu, Helsingi ja Tampere.

Teenuse käivitas põhjanaabrite juures Elisa, kes Eestiski tegutsemas. Elisa Eesti juht Sami Seppänen ütleb vastuseks küsimusele, mis takistab Eestis innovaatiline olla, et puudu on vajalikud sagedused.

«Kõige tähtsam standardiseeritud 5G sagedusala on 3,6 GHz, millele rajatakse võrku juba Soomes ning mille Eesti sagedusoksjon pidi algama märtsis. Teadaolevalt kõik tõsiselt uue põlvkonna võrku rajada soovivad ettevõtted olid registreerinud ka oma osalemise konkursil. Kuid üks huviline – Levikom –  pöördus selle asemel kohtusse,» räägib Seppänen.

Levikomile ei meeldinud see, et majandusministeerium plaanis 5G-sagedusi oksjoni korras jagada vaid kolmele ettevõttele – täpselt nii palju on meil suuri telekomiettevõtteid –, kuid kõik teised pidid suu puhtaks pühkima. Ka Levikom, kes oksjonile pandud sagedusi praegu seni oma teenuste pakkumiseks kasutas.

Kuna sageduste näol on tegemist palju erialateadmisi nõudva valdkonnaga, pidi mõistetavalt kohus sellega kurssi viimiseks aja maha võtma.

Seppäneni sõnul on algatatud kohtuasi paraku Eesti riigi digitaalsele arengule on valus hoop ajal, kui ümberringi teevad teised riigid suuri samme edasi. «Seejuures mitte ainult Soome, kus toimus Eestiga sarnaselt 3x130 MHz oksjon sellele sagedusalale – vaid oleme 5G-arengult maha jäämas isegi Lääne-Euroopa riikidele, kellest seni oli Eesti tarbija mobiilside teenuse kvaliteedilt ja hinnatasemelt kategooria jagu paremas seisus,» ütles Elisa Eesti juht.

Täna on Eestil veel võimalik liidergrupile järgi jõuda, aga kui 5G kõige olulisem sagedusala jagataks väikesteks kildudeks ja jäetaks vaid lokaalsete võrkude jaoks, siis Eesti tarbijad selle tagajärgede üle Seppäneni sõnul kindlasti ei rõõmustaks.

Telia: oleme valmis turule tulema

Telia Eesti tehnoloogiajuht Andre Visse märkis, et Telia on valmis 5Gga välja tulema nii era- kui ka ärikliendi vaates ja seadmete teenindamise valmisolekut kinnitavad ka tehtud testid. Kuid takistuseks on temagi sõnul asjaolu, et 5G-sageduslubade konkurss Eestis kohtu poolt peatatud.

Ka Visse tõdeb, et kui varem oli Eesti oma arengutega Euroopas esimeste seas, siis nüüd oleme tõepoolest jäämas tagaajaja rolli.

«Kõikide tarbijate ja Eesti jätkuva digiarengu huvides on see, et alustatud 5G konkursiga oleks võimalik kiiresti edasi liikuda ja alustada testimise asemel reaalse 5G kommertskasutusega,» räägib Visse.

Hetkel tegeleb Telia 5G-tehnoloogia testimise ja arendamisega testlitsentsi alusel.

«Koos Ericssoni ja TalTechiga avasime oma esimese 5G pilootvõrgu TalTechi ülikoolilinnakus möödunud aasta detsembris. Eestis toimus siis teadaolevalt esimest korda 4K-formaadis telepildi edastamine üle 5G-võrgu. Maikuus testisime meie 5G pilootvõrgus Sony uut 5G telefoni ning 5G ruuteri toel toimus ka esimene VoWiFi kõne. Lisaks toimus 5G-võrgu toel ka Telia TV otsepildi edastamine,» kirjeldab Visse Telia senised tegemisi 5G valdkonnas.

Tabasalus käivad Telial hetkel reaalselt koduteenuste testimised üle 5G tehnoloogia, mis puudutavad nii koduinterneti kui TV-teenust. Telia Sõle tänava hoonele paigaldatud 5G tugijaama toel on ettevõte saavutanud erinevate seadmete ja erinevate 5G nutitelefonidega allalaadimiskiirusi ligi 1Gbit/s.

Levikom: konkurendid on uskumatult pahatahtlikud

Sami Seppänen Elisast kahtlustab konkursi kohtus vaidlustanud Levikom on väljas vaid kiire teenistuse peal – seda kinnitavat see, et kui sagedusoksjoni konsultatsioonide käigus oli laual 4x100 variant, siis nad olid isegi sellele vastu, kui üks sagedusplokkidest polnud sisuliselt neile garanteeritud.

«See, mis nad teevad, on mängurlus, kus paraku kaotajateks Eesti tarbijad. Levikom on kogu aeg olnud huvitatud, et sagedusloa tingimustes oleks õigus sagedusbloki(de) edasi müümiseks, mis ei ole oluline Eesti mobiilsideoperaatorirele, kelle huvides on suured ja pikaajalised investeeringud 5G-võrkude rajamiseks,» kõlab Seppäneni süüdistus väikekonkurendi aadressil.

Levikomi juht Peep Põldsamm nimetab seda aga uskumatult pahatahtlikuks jutuks.

«Meil ei ole paraku valikut – me ju kasutame neid sagedusi enda põhiteenuse osutamiseks alates 2007. aastast. Kuidas või mida see tähendaks «müüme edasi»? Klammerdame oma 3,5GHz võrgu koos klientidega sagedusloa külge,  kui «spekuleerima» läheme?» sõnab Põldsamm.

Levikomi kasutatav WiMAX on vananenud tehnoloogia ja nüüd soovib Levikom seda välja vahetada uue võrguplatvormi vastu nii vanade kui ka uute teenuste pakkumiseks.

«Ja muidugi ei soovi me sellest ärist väljuda, nagu riik paistab kangesti soovivat. Praeguseni pole me saanud WiMAXit välja vahetada, sest seal on kasutusel teatud tehnoloogiad (nt OFDM), mida kasutab ka 5G ja mis muudab selle rasketes looduslikes oludes (looduslikud takistused) kasutamisel vältimatuks. Me oleks selle muidu juba aastaid tagasi välja vahetanud, kui oleks olnud alternatiiv,» räägib ta.

Põldamm kinnitab ka, et on ilmselge, et ei Levikomil ega ka võimalikel uutel turule tulijatel ei saa olla peas mõtet siseneda mobiiliturule ehk nn 4G-teenuste turule. See turg on küllastunud, kõik kolm mobiilioperaatorit pakuvad head teenust, andmekiirused ja leviala on hea, hinnad on all.

Põldamm ei nõustu ka sellega, et Eesti tema algatatud kohtuprotsessi tõttu nüüd 5G osas muust maailmast koledal kombel maha on jäämas.

«Paraku peetakse 5G-d ikka veel järgmiseks interneti-G-ks, aga seal ei ole märkimisväärset lisandväärtust ja seega ka ärivõimalust ju tulemas. Kui keegi tooks turule uue mootoritehnoloogia, mis võimaldaks autodel sõita 300 km/h ja rohkem, kas turg tõttaks kohe ostma? Huawei andmetel võimaldab 5G-tehnoloogia 3,5GHz sagedusalas andmekiiruse reaaloludes ühe kasutaja kohta tõsta ca 30 Mbit/s pealt 100 Mbit/s-le. No ei ole midagi enneolematut. Seega ei saa ma jätkuvalt aru, millest me maha jäämas oleme võrreldes Soomega või mõne teise riigiga, kus on uuel sagedusel raadiod kruvitud 4G-võrgu külge,» leiab ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut on Postimehele varem öelnud, et ministeerium töötab kohtuasja võimalikult kiire lõpetamise suunas – samas ei taha ta kiiruse nimel teha järeleandmisi ka põhimõttelistes küsimustes.

Tagasi üles