Kas prokuratuur ja EAS lasid kelmidel riiki mitme miljoniga lüpsta?

Riigiprokuratuur. Foto: «Reporter» / Kanal 2

Prokuratuur unustas aastateks riiulile suuremahulise soodustuskuriteo kohta käivad kriminaaltoimikud ja selle tagajärjel õnnestub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) mitu miljonit eurot välja pettunud kelmidel suure tõenäosusega karistamatult pääseda.

Tallinnasse Liimi 1 asuvasse kontorihoonesse registreeritud osaühing MeraTel on EASiga kliendisuhtes alates juunist 2011. Firma küsis toetust projektile nimega «UNIVERSAL INTERNATIONAL SIM-CARD Magic SIM».

Maagilise nimega projekti kogumaksumuseks oli 6 744 500 eurot ja juurde küsiti 2 360 500 eurot ehk 34,99 protsenti projekti üldmaksumusest. Projekti alguseks oli juuli 2011 ning MagicSIM tehnoloogia pidi valmis saama 31. detsembriks 2012.

Ettevõte esitas projekti lõppedes EASile ka dokumendid, mis pidid tõestama, et kõik tegevused on ellu viidud ja tehnoloogia välja töötatud. Vaatamata asjaolule, et MagicSIM polnud mitme aastaga tarbijateni jõudnud, sai ettevõte 2013. aastal EASilt veel teisegi rahasüsti. Seekord 154 000 eurot MagicSIMi nimelise toote turundamiseks.

Ka väga suured ja rahvusvahelised Eestis tegutsevad ettevõtted saavad üliharva endale lubada IT-arendusprojekte, mille kulud ulatuksid miljonitesse. Meie alustavad ettevõtted võitlevad palehigis 10 000 euro suuruste preemiarahade nimel. Ja siis tuleb järsku ettevõte, mille projekti eelarve pole vähem ega rohkem kui 6,7 miljonit eurot…

Kui Postimees augustis 2015 ettevõtte poole pöördus, et kõigis mobiilivõrkudes töötavat imelist SIM-kaarti testida, siis selgus ettevõtte juhataja Igor Nikulini jutust, et miljonite Eesti maksumaksja eurode eest loodud ja väidetavalt Venemaa ning Ukraina turu jaoks mõeldud toodet tegelikult ikka veel olemas ei ole ja tõenäoliselt kunagi olema ka ei saa. Selgus ka, et aadressil Liimi 1 pole kunagi mingit arenduskeskust asunud.

Ja siis hakkas juhtuma.

«Luban teile, et vaatame omalt poolt põhjalikult üle kõik selle firmaga seotu ning informeerime teid oma järeldustest. See töö on mahukas, mistõttu palume natuke kannatust,» kirjutas 2015. aasta 10. augustil EASi toonane juhatuse liige Indrek Kaju.

Peagi pöördus EAS ka riigiprokuratuuri poole ning keskkriminaalpolitsei alustas võimaliku kuriteo uurimiseks kriminaalmenetlust.

Aasta hiljem ehk 12. oktoobril 2016 teatas keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhtivuurija Indrek Kulla, et politsei on suuremad menetlustoimingud ära teinud ning võis selle pinnalt öelda, et lõviosa välja petetud rahast on kantud erinevate riikide arvelduskontodele. Jäi veel vaid selgitada, kuhu ja mille jaoks raha täpsemalt kasutati.

Juulis 2017 andis riigiprokuratuur teada, et selles kriminaalasjas on kahtlustus esitatud neljale isikule: ühele juriidilisele ja kolmele füüsilisele isikule.

Edasi saabus aga ootamatu vaikus. Kuust kuusse teatas prokuratuur, et kriminaalasi on ikka kohtueelses menetluses. EAS pidi aga tõdema, et kuna kriminaalasi on pooleli, siis ei saa ka nemad tegelda summade tagasinõudmisega.

Nii on see kriminaalmenetlus nüüdseks kestnud juba üle kolme aasta ning pole ikka kohtusse jõudnud. Tõenäoliselt on tegemist Eesti kriminaalmenetluse ajaloo kestusrekordiga.

Kui Postimees sel nädalal uuesti prokuratuuri poole pöördus, siis pandi taas peale täpselt sama plaat, mis viimased aastad. «Selles kriminaalasjas on tänaseks tõendite kogumine lõppenud ja toimik prokuratuuri saadetud. Prokurör võtab vastu lõpliku menetlusotsuse lähikuudel,» ütles eile prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas. Seejuures jättis ta vastamata küsimusele, mis on tinginud selle menetluse äärmusliku venimise.

Postimehe andmeil võib tegemist olla lihtsalt asjaoluga, et eelmine prokurör läks pensionile ning nii jäi ka see miljonipettuse uurimine riiulile. Selline asjade käik tähendab, et EASil ja Eesti maksumaksjal pole mingit lootust pettureilt raha tagasi saada.

Uuendatud kell 16:06

Prokuratuur soostus lõpuks ometi - kuid väldanud aastast keeldumist – sisuliselt selgitama, miks on kriminaalasja menetlemine aastaid aega võtnud võtnud.

Ta tegi seda Facebookis ja märkis seal, et prokuratuuri juhtimisel toimuv eeluurimine sai läbi varakevadel aprillis, kuid sel aastal see asi veel kohtusse ei jõua:

«Peame vajalikuks öelda, et artiklis olev informatsioon justkui oleks tegu riiulisse unustatud kriminaalmenetlusega on eksitav – tegemist on väga mahuka kriminaalasjaga, milles kulus märkimisväärne aeg rahvusvahelisele koostööle mitmete riikidega ning dokumentaalsete tõendite uurimisele ja analüüsile.

Prokuratuuril ei ole võimalik teha kvaliteedi arvelt järeleandmisi ning esitada kindlas kõneviisis seisukohti enne tervikpildi välja selgitamist.

Selle aasta aprillis jõudis kriminaalasja toimik prokuratuuri ning lõplik menetlusotsus võetakse vastu lähikuudel. Seejärel saame ka avalikkusele selgitada, milliste järeldusteni menetluse käigus jõudsime.»