USA arendab tõrjet tabamatuks peetud hüperhelikiirusel relvade vastu

Väikesed raketid pildil võitlevad hüperhelikiirusel planeeriva relva vastu, mis võib lennu ajal kiirelt suunda muuta. Foto: Darpa

Hüperhelikiirusel relvi, mis saavutavad vähemalt viiekordse helikiiruse ja manööverdavad lennu ajal ettearvamatult, on peetud seni tabamatuks ja need võivad pea takistamatult sihtmärgini jõuda. USA armee tellis sellepärast kaitsejõudude uurimiskeskuselt DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency) kaitsesüsteemi, mis suudaks need hävitada enne sihtmärgini jõudmist.

DARPA projekt on praeguseks läbinud esimese faasi ning teises järgus alustatakse katseid juba tuuletunnelites ja õhus.

Venemaa ja Hiina on alustanud hüperhelikiirusega relvasüsteemide kiiret arendamist, väidetavalt kasutas Venemaa hüpoerhelikiirusel raketti ka Ukraina sõjas, ehkki sellele pole veel kinnitust leitud. Raketi hea manööverdusvõime ja juhtimine peale väljalaskmist muudab nende jälgimise ja tabamise väga raskeks, kui mitte võimatuks praeguste õhutõrje vahenditega. Kui traditsiooniliste ballistiliste rakettide kiirus on väiksem ja teekond ettearvatav peale väljatulistamist, siis hüperhelikiirusel relvad liiguvad ülikiirelt ning nende sihtmärki on keeruline ette aimata.

Seega pole üllatav, et DARPA töötab nüüd välja just selliste hüperhelikiirusega ohtude vastu oma kaitsesüsteemi.

DARPA kuulutas välja partnerite leidmise nn «Glide Breakeri» programmi teise faasi jaoks, kus on vaja teha tuuletunneli test ja esimesed katselennud.

Mis on hüperhelikiirusel relv?

Hüperhelikiirusel relv on suure manööverdusvõimega, tavaliselt rakett, mis liigub läbi atmosfääri ülemiste kihtide kiirusega vähemalt 5 Machi. 

1 Mach on heli kiirus õhus; hüperhelikiirusega liiguvad sõidukid, mis lendavad helikiirusest vähemalt viis korda suurema kiirusega ehk üle 6174 km/h.

Lisaks suudavad esimesed hüperhelikiirusel raketid teel olles kiirelt suunda muuta ning niimoodi eksitada kõiki praeguseid õhutõrjesüsteeme.

Seni on «Glide Breakeri» programmis kasutatud Aegis MK-41 vertikaalset stardisüsteemi ja juhtimisel keskendutakse lahendusele, mis lubaks ümbersuunamis- ja asendikontrollisüsteemi (DACS) abil tabada ülikiirelt liikuvat liikuvat hüperhelikiirusel sihtmärki. «Glide Breakeri» programmi esimese faasis töötati välja ka mõned esialgsed prototüübid tõukejõu tehnoloogiatega, mis suudaksid saavutada soovitud eesmärgi nii kiiruse kui täpsuse osas. Programmi teine etapp arendab edasi juba tehnilisi detaile reaktiivmootorite mõjudest ülisuurtel kiirustel, mis on vajalikud tõukejõu juhtimissüsteemide arendamiseks tulevase töökorras relva jaoks.

Pikemaks eesmärgiks on aga jõuda sellise hüperhelikiirusel tõrjesüsteemini, millega USA saaks kaitsta end hüperhelikiirusel liikuvate erinevate relvade rünnaku vastu.

Tuuletunneli- ja lennutestid peaksid kestma ligi aasta ning siis kulub veel paar aastat, et relv saaks tootmisküpseks. Selliste uudsete tehnoloogiate arendamisel eeldab paar aastat ülikiirelt toimuvat arendusprotsessi. DARPA ootab, et leitakse sobiv tõukejõu allikas ehk vastav reaktiivmootor, samuti tuleb lahendada sellistel kiirustel tekkivad ülekuumenemise probleemid ning tagama peab ka kahepoolne andmeside raketiga peale väljatulistamist. Pikk tingimuste kirjeldus on siin. 

USA katsetas oma hüperhelikiirusel relva selle aasta alguses avalikkuse eest varjatult. Nüüd arendatakse selliste vastu ka kaitsesüsteemi. Foto: Raytheon Missiles & Defense / REUTERS / Scanpix

USA sõjavägi on hüperhelikiirusel relvi arendanud juba aastakümneid. Varasemad arendused toimusid 1950. aastatel raketiga X-20 Dyna-Soar, kuid peale «külma sõja» lõppu, nagu ka paljude teiste uute relvaliikidega, jäi arendamine soiku. 2000. aastate alguses hüperhelikiirusel relvade programmid FALCON (lühend sõnadest Force Application and Launch CONtinental) ja Blackswift peatati.

Samal ajal on teised riigid ülikiireid rakette edasi arendanud. Kui Põhja-Korea vastavat katsetust peetakse pigem muinasjutuks, siis Hiina hüperhelirelva arendust ja lendu ümber Maa pidas USA kindral pea sama oluliseks, kui Nõukogude Liidu sputniku orbiidile saatmist. Venemaa hüperhelirelv Kindžal on aga osalenud juba nii õppustel kui väidetavalt korra ka Ukraina sõjas. USA on samuti oma uut kiirelt arendatavat hüperhelikiirusel raketti katsetanud, kuid jääb selle arendamisel praegu Hiinast ja Venemaast maha.