Elon Muski kosmoseinternet Starlink laienes 32 riiki, Eesti jäi veel väga napilt välja

Kaido Einama
, ajakirjanik
Copy
60 Starlinki satelliiti on paigutatud SpaceX-i Falcon 9 raketile ja jõuavad peagi orbiidile.
60 Starlinki satelliiti on paigutatud SpaceX-i Falcon 9 raketile ja jõuavad peagi orbiidile. Foto: SpaceX
  • Leedu ja pool Lätit on nüüd kaetud
  • Järgmine suur laienemine põhja suunas toimub uue aasta alguses

Elon Muskile kuuluva SpaceX-i kosmoseinternet Starlink on nüüd saadaval 25 riigi asemel 32 riigis ja leviala põhjapiir liikus Eestile üsna lähedale. Paraku peame veel ootama aasta lõpuni, enne kui kosmosest kiiret andmesidet saab.

Peale leviala laiendamise lubab SpaceX nüüd seadmed kasutajatele teele panna kohe, mis tähendab, et varasem mitmekuine oma satelliiditaldriku ja modemi saabumise ootamine jääb ära.

Uuelt leviala kaardilt on näha, et aeglaselt madalal orbiidil liikuvad satelliidid katavad leviga juba Taani kuni Aalborgini, Rootsi lõunaosa kuni Gotlandi ranniku lõunatipuni, Lätis aga jääb leviala Riiat läbivast mõttelisest joonest lõuna poole. Leedu on üleni kaetud.

Põhja-Lätisse ja Eestisse jõuab Starlink plaanide järgi 2023. aasta 1. kvartalis.

Ukraina sõja alguses suurendas Elon Musk erakorraliselt leviala ka üle Ukraina ning saatis sinna veoautotäie seadmeid, et neid saaks sõjaolukorras kasutada. Üheks põhjuseks lisaks Ukraina valitsuse palvele oli Venemaa küberrünnak Viasati satelliitinterneti modemite vastu, mis viis rivist välja sideseadmed nii Ukrainas kui paljudes teistes Euroopa riikides. Teiste hulgas lakkasid töötamast tuhanded Saksamaa elektrituulikud, mis olid satelliidiühenduse kaudu juhitavad.

Starlinki seadmete stardikomplekt maksab peale märtsis toimunud hinnatõusu ligi 575 eurot, kuutasu on ca 105 eurot. Selle eest saab andmesideühenduse kiirusega kuni 200 Mbit/s (reaalne keskmine kiirus jääb 110-120 Mbit/s juurde). Kuid on olemas ka Premium teenus äriklientidele - stardikomplekt suurema antenniga maksab siis 2400 eurot ja kuutasu on 480 eurot. Ärikliendid saavad kiiruse kuni 500 Mbit/s. 

Starlinki satelliidid pole geostatsionaarsed ehk nad ei seisa maapinna suhtes ühe koha peal, vaid liiguvad edasi. SpaceX-i satelliite on aga taevas nii tihedalt, et kui üks liigub levialast kaugemale, tagab taevase ühenduse juba järgmine sama piirkonna kohale jõudev tehiskaaslane. Starlinki orbiidid on väga madalal, mis tagab parema ühenduse väiksema antenniga seadmetega. Suurt paraboolantenni pole katusele vaja, nagu satelliit-televisiooni vaatamisel.

Praeguseks on kosmoses 2200 Starlinki sidesatelliiti, kuid luba on saadud 12 tuhande orbiidile saatmiseks. Need saadetakse välja SpaceX-i rakettidega pikas rivis, mida on ka Eesti taevas nähtud ning jõuavad oma ettenähtud positsioonidele.

Selline näeb Starlinki leviala praegu välja Baltimaade kohal:

Foto: SpaceX / ekraanipilt
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles