Eesti luuredroonid Ukrainale: ettevõtja kogub annetusi ostuks

Cafa Tech Estonia ja Threod Systems Estonia korraldatud lennuliiklusüsteemide test droonide kasutamiseks. Threod droon. Foto: Mihkel Maripuu

Tuntud tehnoloogiaettevõtja Jaak Ennuste, kes on ühtlasi ka mittetulundusühingu Geroiam Slava kaasasutaja, kutsub üles annetama Eesti droonitootja Threod Systemsi droonide väljaostmiseks, et need siis Ukrainasse lahingusse saata. Eesti luuredroonidel on Vene okupantide tagasitõrjumisel praegu väga suur tähtsus, sest USA täppisrelvade tulejuhtimiseks on vaja enne õhust kiiresti kindlaks määrata sihtmärkide täpsed koordinaadid.

«Ukraina vajab silmi taevas – selleks, et edu saavutada okupantide väljatõrjumisel. Aitame neid. Drooni Threod Ion komplekt (kaks drooni + antennid + infotehnoloogia) maksab u 350 000 eurot, meil on hetkel koos 251 000 eurot. Seega umbes 90 000 eurot soovime juurde koguda,» kirjutab Ennuste oma Facebooki seinal. «Oleme tootjale esimese sissemakse teinud ja droon on tootmises, teise osa soovime kokku saada maks. kuue nädala jooksul. Lisaks Ukraina Kaitseväe aitamisele tasub teada, et tegu on Eesti toodanguga, see raha läheb tegelikult meie riigi ringlusesse, peamiselt kodu-Eesti palkadeks ja maksudeks.»

Esimene droon on plaanis saata Ukraina Kaitseväe Erioperatsioonide vägedele kasutusse. 

Drooni ostmiseks saab annetada MTÜ Heroiam Slava kaudu pangaülekandega (arve EE752200221079456833, Swedbank, märksõna «droon»).

Suur osa esimese drooni maksumusest kogunes juba tänasel hommikul peale Facebookis tehtud üleskutset.

Maikuus kogusid leedukad peale üleskutset kohalikus televisioonis Eesti drooni ostmiseks vajaliku raha kokku mõne tunniga.

Eesti tootja Threod Systems NATO standarditele vastav droon Eos C VTOL mitte ainult ei edasta kaamerapilti, vaid määrab ära ka kaameras nähtavate objektide täpsed koordinaadid. See tähendab, et juba sekunditega on võimalik kindlaks teha vaenlase lahingutehnika täpne asukoht. Kuigi õhus püsib lennumasin tiibade ja elektrimootori abil, saab see vertikaalselt startida nagu multirootordroon ning stardiks või maandumiseks pole maandumisrada vaja. Mehitamata luurelennuk on kerge, vaid 14,2 kg ja transporditav jalaväe poolt. Lisaks luureülesannete täitmisele võib lennuvahendit kasutada ka tugijaamana väeüksuste vahel turvalise side tekitamisel ning pardalt nähtavat kaamerapilti saab turvaliselt jagada rindel olevate sõduritega. Lennuvahendi sidesüsteemid on elektroonilise segamise suhtes kindlustatud ja droon võib navigeerida ka ilma GPS-ühenduseta.

Postimees on annetatavast droonist pikemalt kirjutanud siin.