Päevatoimetaja:
Kaido Einama

AK Tehisintellektide pealetung: kas inimkond peaks kartma või rõõmustama? (3)

Copy
Kindlasti saaks fotograafiga stuudios tehes selle loo jaoks parema pildi, kuid see nõuab palju aega, vaeva ja oskusi. Dall-E nimelisel tehisintellektil kulus selle illustratsiooni tegemiseks mõni minut. Masinate uued oskused hakkavad peagi väga palju muutma seda, kuidas me oma asju teeme.
Kindlasti saaks fotograafiga stuudios tehes selle loo jaoks parema pildi, kuid see nõuab palju aega, vaeva ja oskusi. Dall-E nimelisel tehisintellektil kulus selle illustratsiooni tegemiseks mõni minut. Masinate uued oskused hakkavad peagi väga palju muutma seda, kuidas me oma asju teeme. Foto: Dall-E

Sel nädalal kuulutas tehnoloogiahiiglane Microsoft välja oma uue otsimootori Bing, mille südameks saab olema kuulus tehisintellekt ChatGPT. Tarkvarafirma kiirustas, sest just mõned päevad varem teatas Google, et nende tehisintellekt Bard saab olema peagi võimeline vastama inimeste mistahes küsimustele paremini, kui ükski teine masin. On siis nüüd tehisintellekti võidukäik alanud?

Masin ei tee veel endiselt midagi sellist, mida inimene pole käskinud ehk isemõtlemisest oleme me veel väga kaugel, kinnitavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Juri Belikov ja Eduard Petlenkov, kes rääkisid sel nädalal KUKU raadio «Kukkuva õuna» saates, et nemad lasevad küll oma tudengitel rahumeeli kuulsa ChatGPT tekstigeneraatorit ära kasutada. Teadlaste sõnul on oluline, et tudengid oskaksid masinalt õigeid küsimusi küsida ning fakte üle kontrollida, sest masin vahetevahel eksib.

Küll aga on tehisintellekti rangelt ära keelanud näiteks New Yorgi, Seattle´i ja Los Angelese koolid, Indias Bangalore ülikoolis aga võib õppejõud teha pistelisi kontrolle, lastes üliõpilastel mõne töö uuesti üle kirjutada, et näha, kas selle on teinud autor ise või masin.

Tagasi üles