Arvustus: Sony A7r II – väga hea foto- ja videokvaliteet kompaktse vormi ja mõningate märkustega

Aivar Pau
, tehnoloogiaajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sony A7r II
Sony A7r II Foto: Sony

Sony uus peeglita kaamera A7r II on kompaktsesse korpusesse paigutatud väga kõrge kvaliteediga fotosid ja videot tegev ning Sony uusimat tehnoloogiat sisaldav aparaat, mida on hea kaasa võtta nii reisile kui loodusesse ning mille pilte on kerge otse kaamerast teiste seadmetega jagada. 

Kaamerat ja selle vahetatavaid objektiive mõned päevad oma igapäevatöös ja vabal ajal kasutanud Postimehe fotograafi Eero Vabamägi üldise hinnangu kohaselt on kaamera suurimaks tugevuseks just selle täiskaader BSI (tagavalgustusega) sensor, millel megapiksleid koguni 42. Kuid nagu me teame, ei ole niivõrd oluline pikslite arv vaid sensori pinna suurus ja selle pikslitihedus.

BSI-tehnoloogia muudab sensorid just eriti väärtuslikuks vähese valgustusega oludes, kuna toetab selleks vajalikku kiiret kaadrilaotusagedust.

Alltoodud näite puhul paneme teineteise järele Sony kaamera ja iPhone’iga kottpimedas tehtud fotod samal hetkel ja samas kohas ning erinevusi pole tõenäoliselt keeruline märgata.  Seaded ISO 64000, 55mm, f1.8, säri 1/40.

«Kuna sensor on suur, siis saab ISO mõnuga kõrgeks lükata. Muidugi peab kerge “müraga” arvestama,» ütles Vabamägi. ISO väärtuse saab kaamera tõsta koguni sellise näitajani nagu 102400.

Foto: Eero Vabamägi
Foto: Eero Vabamägi

Igapäevatöös sümpaatne oli Vabamägile muu hulgas see, et kaameraga sai fotosid teha täiesti hääletult, mis võimaldab seetõttu teisi häirimata fotosid teha näiteks sellistel üritustel nagu kontserdid või muud vaikust nõudvad sündmused.

Kuid just valgusega on seotud selle kaamera tõenäoliselt suurim probleem, millega puutusin kokku ka ise intervjuudel fotosid tehes. Nimelt kui lasta sätted kiire säriaja peale, näiteks 1/200 sekundit, ja teha fotosid tehisvalgustusega ruumis, siis on tulemustel näha vägagi selgeid valguslaineid (nn moire efekt).

Asi selles, et lambid kiirgavad lainetena erineva temperatuuriga valguseid ning kiirete säriaegade puhul tulevad need selgelt esile. Paha on veel see, et neid valguslaineid ei ole sugugi näha pildistamise hetkel kaamera ekraanil ega ka elektroonilises pildiotsijas, vaid ainult juba tehtud fotode endi peal. Nii et siseruumides tasub kindlasti tulemused enne üle vaadata ja vajadusel säriaega aeglustada, kui pildistamine lõpetatuks lugeda.

Siin ka üks näide lainetavast fotost. Näidud tavaline päevavalguslamp laes, ISO 102400, f4.5, säri 1/8000, 55mm.

Foto: Eero Vabamägi

Arvestama peab kindlasti ka sellega, et .raw formaadis fotod tulevad tõesti ka mahult suured. Reeglina enam kui 80 MB. Ühtlasi tähendab see seda, et iga foto tegemise järel kulub hea mitu sekundit, kuna kaamera seda sisse loeb ja mälukaardile kirjutab.

Kuid see ootamine tasub kindlasti ära. Alloleval fotol on selgesti näha kui võimas on kaamera dünaamiline ulatus - taustal on heledad tuled, esiplaani ei valgusta mitte midagi. Ometi on joonistatud ripsmed hästi näha. Seaded ISO 10000, 55mm, f1.8, säri 1/60.

Foto: Eero Vabamägi

Proffidele mõeldud peegelkaameraga töötama harjunud fotograafide jaoks on võib olla võõrastav ka asjaolu, et kaamera pildiotsija on elektrooniline. «Teatud tõlgendus on ikka vahel, ei ole nagu päris vaade,» kõlas Vabamägi kommentaar.

Samas pidas ta suureks väärtuseks asjaolu, et kaamera suudab tekitada enda ümber WiFi-võrgu ja pildid saab kerge vaevaga ja juhtmeid taga otsimata arvutisse või telefoni tõmmata. Telefonil on olemas NFC-ühenduse võimekus.

Mis puutub minu kui absoluutselt ebaprofessionaalse pildistaja kogemustesse, siis panin kaamera muidugi automaatrežiimi peale ja täheldasin seda, et kaamera kippus pahatihti leidma ja fokusseerima elemente, mis minu soovidega kohati kokku ei läinud. Mobiiliga pilte tehes on võimalik puuetundlikul ekraanil tähtsaim koht teatavasti displeil välja valida ja nii see jääb.

Sony enda teatel on ekraani laiale alale «asetatud 117-punktine fokaalvälja faasi tabamise automaatse teravustamise sensor ja 25 kontrastituvastuse automaatse teravustamise punkti, mis kasutavad ära faasi tabamise automaatse teravustamise süsteemi suurepäraseid jälgimisvõimalusi».

Kui aga kasutada täpsemaid režiime ja oskuslikult näitusid seada, siis on tulemused vägagi hämmastava kvaliteediga. Alloleval autopildil on näha sisuliselt kõiki detaile, kõiki tilkasid auto kapotil. Samuti on näha, et kuigi ava on maksimaalselt lahti, ei ole vinjetti üldsegi ehk nurgad ei lähe tumedamaks.  Seaded: ISO 12800, f1.8, säri 1/25, 55mm.

Foto: Eero Vabamägi

Mis puutub videotegemisse, siis on kaameral ülikvaliteetses 4K-kvaliteedis filmimise võimekus. Positiivne on see, et kaameral on ka kõrvaklappide väljund, veidi paha aga see, et puudub kuulatava heli tugevuse muutmise võimalus.

Mitte just tugevaimaks lüliks polnud kaameral ka aku vastupidavus – päev aktiivset kasutamist ja tühi ta oligi.

Eestis on kaamera müügil hinnaga 3499 eurot.

Veidi tehnilist infot ka Sony enda kirjeldustest:

Ekraani laiale alale on asetatud 117-punktine fokaalvälja faasi tabamise automaatse teravustamise sensor ja 25 kontrastituvastuse automaatse teravustamise punkti, mis kasutavad ära faasi tabamise automaatse teravustamise süsteemi suurepäraseid jälgimisvõimalusi. Nii saab selgelt jäädvustada liikuvaid objekte, mis võivad tavaliselt fookusest välja jääda.

30% kiirem automaatse teravustamise tundlikkus

Objekti asendi tuvastamiseks rakendatakse keerukamat algoritmi, mis võimaldab objektiivi kasutada optimaalsemalt. Automaatne teravustamine on väga tundlik mitmesugustes olukordades ja 30% kiirem kui varasematel mudelitel.

Liikumist ennustava täiustatud algoritmiga on jälgimise võimekus võrreldes varasemate mudelitega 1,5 korda suurem

Sony esialgset liikuvate kehade asukoha ennustamise algoritmi on täiustatud, mistõttu on objekti jälgimise ja selle järgmise liigutuse ennustamise võimekus 1,5 korda suurem.

Toetab suure bitikiirusega XAVC-S-salvestamist

Peale salvestamise vormingu AVCHD versioonis 2.0 täiskõrglahutusega (1920 × 1080) 60p (50p)/60i (50i)/24p salvestab kaamera vormingus XAVC-S, mis on tuletatud professionaalsest vormingust XAVC®. See võimaldab jäädvustada erakordse täiskõrglahutusliku videokvaliteediga suurel bitikiirusel 50 Mbit/s.

Kvaliteetne video salvestamine, mis sobib professionaalseks tööks

α7 II toetab ka gammafunktsiooni S-Log2, mis säilitab laia dünaamilise vahemiku, ja laia režiimi S-Gamut.

Kiire käivitamine  –  40% kiirem

Pärast kaamera sisselülitamist on see praeguste mudelitega võrreldes jäädvustamiseks valmis 40% kiiremini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles