Eestlane liigub järjest enam ja enam suurema seltskonna ning kandamiga. Me käime nädalalõppudel suusatamas ja ratastega sõitmas, pere või sõpradega väikelinnade spaades või rabamatkadel. Lisaks muidugi igapäevased logistikaimed suunal lasteaed, kool, töö, trennid.
Kõik need sõidud toovad kaasa meeletu koguse kaasaveetavat kraami, mida oma neljarattalisel inimeste vahele pressida. Ja me kõik tahame seejuures sellega kõigega toime tulla ilma, et hankida endale Villist või mikrobussi.
Me tahame olla stiilsed ja sportlikud, olla ja näida edukad, lubada endale veidi luksust, tunda end autosse istudes ja muidugi ka sõites igas mõttes hästi ning kindlasti ka turvaliselt. Asi on praktilisuses ja asi on tundes. Asi on soovis olla mitte nii mainstream.
Võtsime nüüd, kevade hakul, veidi lähemalt uurida mudelit, mida nime ja maine poolest võiks ehk pidada üheks kallimaks valikuks. Jutt käib autost nimega Land Rover Discovery Sport.
Land Roveri kaubamärk iseenesest seostub meile nähtavasti eelkõige märksõnadega off-road, seiklused maastikuradadel, mahukus, sportlikul luksusele viitav disain, võimas mootor ning kaugeltki mitte hind, mida igaüks saab endale lubada. Pereauto? Esimese hooga see mõte kindlasti pähe ei tule. Aga just Discovery Spordi puhul paistab tootja olevat võtnud selge eesmärgi teha see kättesaadavaks laiemale hulgale inimestele.
Ma ise pannuks sellele masinale veel pikema nime Land Rover Discovery Sport Family 4.0. Miks? Asugem uurima.
Kõige ilmselgem tõestus sellele on lihtne tõsiasi: sellel autol on seitse istekohta. Täpsemalt nimetatakse seda siis istmearvudega 5+2. Kes tahab, valib viiekohalise variandi ja jätab püsivalt rohkem ruumi pagasi jaoks, senise praktika kohaselt läheb aga enim kaubaks just variant, kus pagasiruumi arvelt on võimalik juurde tekitada kaks lisakohta ja need soovi korral lihtsalt alla klappida kaotamata ruumis sisuliselt midagi.
See asjaolu muudab Discovery Spordi sisuliselt ainsaks kõrgklassi omataoliseks. Pole sama vastu panna ei Audil ega BMW-l. Seitsmekohalised Dacia Lodgy Stepway, Kia Sorento või Nissan X-Trail on aga masinad, mida võib jugelt liigitada kesk- või säästuautode kategooriasse.
Tõsi on see, et kõik Discovery Spordi versioonid on nelirattaveolised ja 2-liitrise ning vähemalt 150-hobujõulise mootoriga, neist vaid üks bensiinitoiteline. Nõrgem mootor ei käi lihtsalt selle kaubamärgi juurde. Küll aga kontrolli all hoitud heitgaasiemissioonid ja kütusetarbimine.
Mootor ise on varustatud jäikade silindriplokkide ning eraldatud kütusepihustitega, mis aitab kahandada vibratsiooni- ja mürataset. Kütusekulu jääb diiselmootoritel keskmiselt 5 liitri kanti sajale, beniisinimootor neelab aga ligi kaheksa liitrit.
Discovery Sport standardvarustus: mootor ja käigukast:
Käigukastide valikus on näiteks kuuekäiguline manuaal või üheksakäiguline automaat – sisuliselt märkamatu käiguvahetus tavateedel (mõnevõrra tuntavam ringteedel ja jõulisemates kurvides) ei ärata turvatoolis ka kõige kergema unega kaasreisijat.
Mis puutub juhitavusse, siis suur ja mahukas kere võib küll Jaguari ja Audiga harjunuile kaasa tuua mõnigase «laiskuse» tunde kurvides ja möödasõitudel, kuid seda vaid tõesti tõeliste viiekohaliste tippklassi autodega võrredes – teelpüsivus on suurepärane ning valitseb pidev tunne kontrollist ja usaldusest – mida siis veel tahta ühelt suurema seltskonna sõiduvahendilt.
Kuid tulgem tagasi auto sisemuse, täpsemalt siis reisijate mugavuse ja mahutavuse juurde. Ruumi siin tõesti jagub, nii omaklassi tõenäoliselt laiemat ja mugavamat istet nautiva juhi jalgadele kui ka tagasõitjatele. Kui keskmise rea istmed täielikult taha lükata, on jalaruumi liigagi palju ka kõige pikemakoivalistele. Kui need aga kõige viimase rea peale mõeldes päris ette lükata, siis on täiskasvanutel muidugi põlved vastu esirea seljatugesid.
Keskmise rea istmeid on täpsemalt kolm – äärmised laiemad ja keskmine poole kitsam. Igaüks neist on eraldi ette-taha libistatavad ning iga seljatugi on sõltumatult ülejäänutest allaklapitav – eriti hea võimalus auto siseruumi planeerimiseks.
Auto pagasiruum on samuti suurem sama klassi konkurentidest, seda siis allaklapitud kolmanda istmerea või viiekohalise versiooni puhul.
Päris nii hästi ei lähe kolmandas reas istujail, seal on jalaruumi selgelt vähe ja liiga pikkadeks sõitudeks oma parimaid täismõõdus sõpru sinna vast suunata ei tasu. Hääletajate ja lastega on lugu teine. Ruumi võtab ära näiteks rattakoobas. Kuid ärgem unustagem, et Land Rover on oma klassi rivaalide seas tõesti ainus, kes seitsmekohalist versiooni üldse pakub.
Praktiliseks muudab need istmed aga see, et need on täielikult ja kerge vaevaga kokkuvolditavad ning seega igapäevasõitudeks saab nende arvelt jätkuvalt tekitada vaba ruumi pagasi jaoks.
Muidugi ei saa kuidagi mööda vaadata ka elektroonilistest sõiduabilistest ja mugavuslahendustest. Ka pea kõigi odavamate versioonide puhul on sellel masinal nahkpolster, kliimaseade ja püsikiirusehoidja, soojendusega esiistmed, tagumised parkumisandurid ja 8-tolline värviline puutetundlik ekraan. Lisaks esiklaasinäidik. Nagu ei puudu ka veojõukontrolli eest sõna Active – nähtus, mis annab libedaoludes jõu just neile ratastele, millel haarduvus hetkel kõige parem.
Ja turvavarustus on sellel masinal tõeline tipptase. Kuni selleni välja, et mõeldud on ka jalakäijatele, kes võivad auto ette hüpata – kapoti alt paisub sel juhul väline turvapadi, mis nende peavigastusi aitab ära hoida. Juhil kaitsevad aga nii põlvi, pead kui rindkeret ja lisaks veel külgmised turvapadjad. Peakaitse- ja külgpadjad on olemas ka keskmises reas sõitjate tarvis. Lisaks hädapidurdussüsteem, sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatus, kallimatel versioonidel ka näiteks liiklusmärkide lugemise süsteem.
Discovery Sport standard turvavarustus:
Mida kokkuvõtteks öelda. Jah, see auto jääb hinnaklassilt samasse kaalukategooriasse näiteks viiekohalise BMW X3 või Audi Q5-ga, kuid keskklassi seitsmekohaliste linnamaasturitega võrreldes tuleb pangakontot muidugi mõnevõrra rohkem tühjendada.
Kuid nagu öeldud, maksavad imidž, tunnetus, lisaks tipptasemel elektroonika, turvalisus ja tehnoloogia. Kui need seada esiplaanile, siis võib kindel olla – iga kulutatud euro on selle auto eest tasumist väärt.