Nutitelefonide navigatsioonivalik laieneb

GPS seade. Foto: Merit Välba

Kuigi GPS-seadmed on üldjoontes võimsamad ja täpsemad kui telefonides leiduv tarkvara, siis neile, kes navigeerimiseks abi vaid aeg-ajalt vajavad, on nutitelefonist küll. Rakenduste valik laieneb pidevalt.

Idee poolest on enamik praegu müüdavatest telefonidest varustatud kõigega, mida vaja telefoni asukoha positsioneerimiseks ja selle liikumise jälgimiseks. Näiteks Nokia nutitelefonid on varustatud häälnavigatsiooni pakkuvate rakendustega, kus meeldiv mees- või naishääl seikleja õiges suunas juhatab.

Sarnane võimalus on mitmes maailma riigis ka Android-telefonide kasutajatel, kelle käsutuses on Google Mapsil põhinev navigatsioon.

Kahjuks see Eestis veel ei tööta. Ja sellel on veel üks miinus – üldiselt on kaardid kättesaadavad vaid üle andmesideühenduse. Nokia võimaldab küll kaardid telefoni laadida – see on kasulik neile, kes telefoniga välismaal seiklevad ja saavad seeläbi vältida ebamõistlikult suurt andmesidekulu.
Ka iPhone’i kasutajad saavad hääljuhendamisest kasu.

Kuigi Apple asendas oma iOS opsüsteemi värskeimas versioonis Google’i kaardid enda omadega ja see samm on tulenevalt uute kaartide ebatäpsusest saanud omajagu kriitikat, siis navigeerimist pakub iPhone n-ö otse karbist, ilma lisarakendusi soetamata. Apple’i enda kaardi- ja navigatsioonirakendus areneb juba õige pea tasemeni, mis lubab seda kiita.

Mõeldes aga, et nii Nokia, Apple kui Google ei ole just tuntud kui navigatsioonilahendusi pakkuvad ettevõtted ja pigem on selle poolest tuntud TomTom ja Garmin, siis kas siingi on toimumas järjekordne põhjalik muutus ja vanad olijad aetakse minema? Päris nii see ei ole.

Lisaks telefoniga kaasas olevatele navigatsioonirakendustele on saadaval kümneid erinevaid tasuta ja tasulisi rakendusi, mis autoga, jalgsi või jalgrattaga seiklemise lihtsamaks teevad.

Üks selliseid rakendusi on Hollandi firmal TomTom, kes on tuntud kui navigatsiooniseadmete tootja. Ettevõte on iPhone’ile loonud ka vastava rakenduse, seda juba kolm aastat tagasi. Kuid Androidile loodud lahendusega tuldi välja alles nüüd. Kolme aasta jooksul on aga palju muutunud. Android on aina populaarsust kogunud ja platvormile on saada kümneid erinevas hinnaklassis lahendusi. Vana tegija TomTom peab seega vaeva nägema.

Eesti ja teisi regiooni kaarte sisaldav Ida-Euroopa kaartidega rakendus maksab peaaegu 40
eurot, mis konkureerivate rakendustega võrreldes ei ole just vähe. Ja kui tahta lisavõimalusi, peab selle eest veel maksma. Siinkohal peab muidugi märkima, et nende saadavus on regiooniti erinev. Näiteks reaalajas liiklusinfot TomTom Eestis veel ei paku.

Küll on see olemas nii põhjanaabrite juures kui Rootsis. Võimaluse eest tuleks aga TomTomile lisa maksta. Küll on aga hinna sees kaardiuuendused. Et kõik kaardid on telefoni paigaldatud, siis peab arvestama, et TomTom nõuab vaba ruumi olemasolu päris mitu head gigabaiti.

TomTomi värske rakendus on saanud ka kriitikat, et see ei tööta värskeimate ja suuremate ekraanidega telefonidega. Näiteks ei ole TomTom kasutatav populaarse Samsung Galaxy S3-ga. Kindlasti ajapikku see viga parandatakse.

Mõneti odavam on Ida-Euroopas populaarne Sygic, kelle Androidi-rakendus on kuulsust kogunud juba mitu aastat. Kena kasutajaliidesega rakendus saab suurepäraselt hakkama hääljuhtimisega, kusjuures internetti ei pea telefon üldse ühendatud olema.

Kaardid on paigaldatud telefoni ja neid on võimalik ka ühekaupa eemaldada ja lisada, hoolitsedes selle eest, et telefonis oleks vaid need kaardid, mida tõesti vaja. Aga ka Sygic soovib lisateenustelt teenida. Reaalajas liiklusinfo eest tuleb aastas välja käija 20 eurot, mida on küll vähem kui TomTomi puhul, aga ikkagi liiga palju, kui arvestada, et ka Sygici liiklusinfo Eestis ei toimi. Mõlemad rakendused kasutavad info saamiseks samu kanaleid, mistõttu reaalajas liiklusinfot pakutakse samades riikides, kus seda teeb konkurendigi rakendus.

Ülevaatest ei saa välja jätta ka Navigoni, mis lisaks GPS-seadmetele ka Android-, iOS- ja Windows Phone 7 telefonidele rakendusi pakub. Sellegi rakenduse eest tuleb raha välja käia. Ida-Euroopa kaartidega variant maksab 37 eurot, 10 eurot kallimalt saab kõiki Euroopa kaarte sisaldava versiooni. Lisateenused, nagu reaalajas liiklusinfo ja muud mugavusteenused, on lisatasu eest.
Navigoni, Sygicut ja Tom­Tomi võrreldes võibki näha, et need on võimaluste poolest väga sarnased ning küsimus on pigem hinnas ja rakenduse kasutamismugavuses.

Kuid mida pakub Garmin? Siin on seis oluliselt nukram. Pikaajaliste traditsioonidega navigatsiooniseadmete tootja pakub küll StreetPiloti nime kandvat rakendust iPhone’i omanikele, kuid selle pakutavate kaartide hulgast ei leia Eestit.

Androidile mõeldes otsustas Garmin minna sootuks huvitavat teed – teha oma telefon. Koostöös Asusega arendati Garminfone’i- ja Nüvifone’i-nimelisi nutitelefone, millest aga kuigi edukat toodet ei saanud. Nii võibki öelda, et Garmin on mängust välja langemas, kui mitte juba langenud.

Kel aga rahast kahju ja navigeerimine telefoni abil nii oluline tegevus pole, siis neile mõeldes on saadaval ka mitmeid tasuta lahendusi. Üks populaarsemaid on enam kui miljoni allalaadimisega NavFree, millel ka Eesti kaardid kenasti olemas.

Sotsiaalne navigatsioon Waze’iga

Olgem ausad, reaalajas liiklusinfo on vajalik. Kui suured on ummikud, kus on kaks autot kokku saanud ja kus on teetööd – see kõik mõjutab meie liiklemismugavust. Seni kuni reaalajas liiklusinfot pakkuvad teenused piirduvad populaarsete navigatsioonilahendustega mitteühilduvate, Eesti riigisektori loodud lahenduste ja navigatsiooni mittevõimaldava Google Mapsiga, tuleb lahendus inimestel endil leida. See on tehtud ja kannab nime Waze.

Waze on Androidile ja iOSile tasuta pakutav navigatsioonitarkvara, mis on tugevalt seotud kasutajate endi edastatava infoga. Waze jälgib, kui kiiresti liigud, ja võrdleb seda teiste samas piirkonnas rakendust kasutavate inimeste liikumisega. Nii teeb ta kindlaks liiklusummikud.

Aktiivsed kasutajad saavad teada anda teel olevatest ummikutest, liiklusõnnetustest, teetöödest ja muust. Kui teised Waze’i kasutajad piirkonda jõuavad, annab rakendus neile eelseisvast teada.

Sellise süsteemi toimimisel on ülimalt oluline, et seda kasutaks kriitiline mass inimesi. Näib, et kasutajaskond Eestis on piisavalt suur, et rakendust igati kasutamiskõlblikuks pidada. Samas ei ole Waze võrreldav kallimate ja professionaalsemate lahendustega.

Rakendus ei kasuta samu kaarte, millele tuginevad näiteks Sygic, TomTom või Google Maps. Selle asemel on kasutusel samuti kasutajate poolt täpsustatud kaardid, mis paraku jätavad soovida. Näiteks Tallinnas aadressiotsing kuigi täpne ei ole. Küll aga õpib Waze ära hommikused ja õhtused marsruudid ning teatab autosse istudes, kui kaua võtab koju jõudmine aega.