Konsultatsioonifirma Analysys Mason ekspertide sõnul on aastaks 2020 «asjade internetis» ligikaudu 16 miljardit seadet, vahendab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal novaator.ee The Telegraph’i.
Aastaks 2020 on internetiga ühendatud 16 miljardit seadet
1. november 2010, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjade interneti all peetakse silmas järjest kasvavat hulka internetiga seotud seadmeid, mis võrgu kaudu suudavad suhelda teiste internetipõhiste tööriistade ja teenustega.
Sinna hulka kuuluvad igasugused seadmed, nagu näiteks kodused elektrisüsteemid, mis on mõõdikute kaudu internetti ühendatud, et kaardistada energiatarbimist.
Analysys Masoni peaanalüütiku ja aruande autori Jim Morrishi sõnul on tegemist küllaltki konservatiivse hinnanguga.
Tema sõnul võib järgmise kümne aasta jooksul aset leidvate tehnoloogiaarenduste tulemusena olla internetti ühendatud tegelik seadmete arv isegi 44 miljardit ning realistlik miinimum on 6 miljardit seadet.
Seega on aastal 2020 ühe inimese kohta üle maailma keskmiselt 0,8 kuni 5,8 internetti kasutavat seadet.
Eksperdid arvavad, et seadmete interneti peamiseks «portaaliks» saab nutitelefon, mis koondab ja filtreerib omanikule kuuluvate internetis olevate seadmete infot ning võimaldab samas ka nende seadmete haldamist ja kontrolli.
Näiteks lülitab valitud ajal sisse «nutiahju», et õhtusöök küpsema panna, või võimaldab kaugjuhtimise teel postiljonile postisaadetise kohaletoimetamiseks ligipääsu eravaldusesse.
Morrishi sõnul on asjade interneti leviku kõige tõenäolisemaks tagajärjeks tohutu andmete hulga tekkimine.
Hüpoteetilises asjade interneti keskkonnas võivad tema sõnul kõik reaalsed ning paljud virtuaalsed esemed omada virtuaalset teisikut, mis võib regulaarseid uuendusi teha.