Eestis kütab kirgi plaan hakata vangidele programmeerimist õpetama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Asjatundjad ei pea vangidele IT-oskuste andmist kuidagi riskantseks FOTO: Mihkel Maripuu

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti riigil on haudumas plaan hakata vangidele õpetama midagi eluks palju kasulikumat kui kastekannude keevitamine või pesu pesemine – miks mitte ei võiks meie ligi 3000 vangi saada selgeks programmeerimise ja sel viisil vabanemise järel uut elu alustada.

Konkreetseid sellekohaseid plaane paberile veel pandud ei ole, kuid vanglasüsteemi haldav justiitsministeerium ei tee saladust, et mõtted selles suunas liiguvad.

«Justiitsministeeriumil on kavas arutada vangidele programmeerimise õpetamist järgmisel strateegia ja tööplaani pikendamisel,» kinnitas Postimehele ministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus.

Tema sõnul on ministeerium hetkel peamise ressursi suunanud teistesse tegevustesse, mis kinnipeetavaid vanglast vabanedes tööturul toetaks. Kuid arvutid on vanglates juba täiesti olemas.

«Vanglas on olemas arvutiklassid, kus õpetatakse üldkasutatavaid programme,» rääkis Rammus.

Mida arvavad sellest aga IT-ettevõtted ja- organisatsioonid ning teised riigiasutused? Eestis on teatavasti puudu ligikaudu 7000 programmeerijat. Aga on ka muidugi riskid, kuna tegemist on ikkagi kurjategijatega. Samas on vangistuse mõte valmistada neid esimesest vangistuspäevast ette vabanemise päevaks, anda neile kasulikke oskusi, et neid tavaellu tagasi tuua.

Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja Andrus Kaarelson tõdeb, et IT teadmiste omandamine on alati kasulik ning siin ei oma tähtsust, milline on inimese varasem elu- ja töökogemus või taust. 

«Inimese jaoks huvipakkuvas ja sobivas valdkonnas rakendatud teadmised võivad tulevikus palju kasu tuua - nii õppijale endale kui ühiskonnale tervikult. Seda muidugi juhul, kui uue ja ausa eluga jätkatakse ka baasteadmiste täiendamist ja enda edasi harimist. IT-sektor vajab kindlasti rohkem spetsialiste, kui tänane tööturg seda pakub, ka eraettevõtted,» ütles Kaarelson.

Tema sõnul on ka Eesti kontekstis tuua näiteid sellest, kuidas varem vanglakaristust kandnud inimene on alustanud edukat ja ausat IT-karjääri.

«Mis puudutab riske, siis  põhimõtteliselt jäävad need õhku mis tahes valdkonnas. Kui inimene soovib kuritegelikul teel jätkata või halba korda saata, siis ta leiab need võimalused erialast sõltumata,» märkis Kaarelson.

E-riigi Akadeemia arendusdirektor Hannes Astok leidis samuti, et igati arukas on täiskasvanuhariduses pakkuda inimestele laia valikut õppimisvõimalusi – inimeste võimed on ju erinevad.

«Vangid pole mingi erand ning vabanedes annavad IT-oskused – programmerimine, testimine – neile hea võimaluse lihtsamini tööd leida ja tavaeluga taas toime tulla,» sõnas Astok. «Ma ei arva mingil moel, et vangidele IT oskuste andmine oleks kuidagi riskantne ning seeläbi kasvataksime uusi häkkerid. Siis ei tohiks vange  ka metallitöödel kasutada, sest nad võivad liiga palju külmrelvadele mõelda.» 

IT-sektor pakub täna Adtoki sõnul palju igal tasemel tööd – olgu see ka tänastele kinnipeetavatele uue elu alguse võimalus.

Ka Eesti tehnoloogiaettevõetete katusorganisatsiooni ITLi  juhatuse liige Ants Sild leidis, et IT-õpe on kindlasti väga vajalik ja asjakohane kõikidele ühiskonnagruppidele.

«Seda ei ole täna Eestis kusagil liiga palju (et mitte öelda piisavalt) ei ühelegi sihtrühmale ega ka ühelgi õppetasemel ega õppevormis - ei põhikoolis, gümnaasiumis ega ülikoolis, ei täiskasvanute täiend- ja ümberõppes,» ütles Sild. «Kõik algatused selles vallas viivad meie ühiskonda edasi.»

Sild tõi näite, et Riigikaitse Edendamise Sihtasutus juba aastaid toetanud IT-õppe võimalusi kaitseväes nii ajateenijatele kui ka tegevsõjaväelastele. «Kas ja kui palju kinnipidamisasutustes peaks õpetama otseselt tarkvaraarendust/programmeerimist ja kui palju muid IT kasutuse või arenduse teemasid, see on väärt mõtlemist ja täpsustamist.»

Sild arvas siiski, et pole kindlasti arukas pakkuda kõigile vangidele programmeerimise koolitust, aga IT aruka kasutuse koolitus on igal juhul asja- ja eesmärgipärane.

Postimehega konsulteerinud IT-ettevõtjad jäid aga plaani osas esialgu selgelt skeptilisele seisukohale.

«Mõte rehabiliteerimisprogrammist, mille kaudu anda tänapäevasele tööjõuturule vastavad oskused, et ühiskonnaellu naasmine sujuks, on loomulikult tervitatav ja adresseerib olulist probleemi. Seevastu küsimus hilisema tööhõive kohta ei puuduta vaid oskusi, aga ennekõike seda, kas inimene on ohutu, usaldusväärne ja sobitub töökeskkonda,» rääkis Postimehele ühe ettevõtte juhtivtöötaja.

Ta märkis ka seda, et tarkvaraprojektide puhul on meeskonnatöö ja usaldus kollektiivis tehnilistest oskustest tihti tähtsamadki, seetõttu võib plaani osas pigem skeptiline olla. 

Vangide töötamist kinnipidamise ajal korraldab peamiselt riigile kuuluv AS Eesti Vanglatööstus. Selle toodangusse kuulub kuulub seni metallist, puidust ja riidest toodete valmistamine. Lisaks pakub see ettevõtte mitmeid teenuseid, nagu õmblemine, pesu pesemine, mööbli valmistamine ja värvimine. Ahjud ja kaminad valmivad Stoveman kaubamärgi all.

Vangistusseaduse kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile.

    Tagasi üles