/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730691t1h8e2f.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) avaldas eile õhtul väited, nagu oleks Postimees esitanud artiklis «Miljoneid maksma läinud küberuimerdamine» hulgaliselt valeväiteid, kuid Postimees kinnitab, et toodud süüdistused ei vasta valdavas osas tõele.
Postimees politsei- ja piirivalveameti avaldusest: me ei valetanud (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks eitab PPA oma avalduses, et on esitanud Gemaltole nõude 20 miljoni euro suuruses summas. Postimees on oma varasemates artiklites korduvalt sama summat nimetanud ning PPA pole pidanud kordagi vajalikuks seda täpsustada. Mõlemad vaidluse osapooled on tunnistanud, et see summa moodustas 50 protsenti nendevahelise ID-kaardi tootmise lepingu mahust, selle lepingu suuruseks on aga 40 miljonit eurot. Kui palju on aga pool 40 miljonist? Tõime selle summa esimest korda välja juba mullu detsembris:
Politsei eitab ka seda, et 15. juunil oleks AG Gemalto esindaja Andreas Lehmann andnud mis iganes ulatuses teada ID-kaardi võimalikust uuest turvaprobleemist. Samas on nii RIA esindaja Margus Arm kui Andreas Lehmann varasemates artiklites kinnitanud, et infovahetus uue riski osas toimus. Seda, kui konkreetne oli artiklis viidatud telefonivestluses ja koosolekul vahetatud informatsiooni sisu, teavad vaid asjaosalised ise ning see jääb nende südametunnistusele. Fakt on see, et artiklis toodud koosolek, e-kirja vahetamine ja telefonivestlus toimusid, nagu ka see, et kumbki osapool ei asunud selle tulemusel riski ennetamisega koheselt tegelema.
PPA eitab ka artiklis toodud asjaolu, et Tartu Ülikooli teadlane Arnis Paršovs suutis mais 2017 võltsida ühe Eesti ID-kaardi allkirja. Oma väite kinnituseks ütleb PPA aga, et Paršovs ikkagi tegi seda – asjaolu, et seda tehti teadustöö raames ei muuda fakti olematuks. Oleme seda juhtumit kajastanud möödunud aasta detsembris ning siis tunnistas Riigi Infosüsteemi Amet, et ühe kaardi näitel oli võimalik praakkaartidega digiallkirju järele teha:
PPA loeb valeväiteks ka seda, et ID-kaardi kriisi lahendamiseks kulus kokku ligi 4 miljonit eurot ja kinnitab, et tegelikult on see summa poole väiksem. Samas on kõigile meediakanalitel varasemalt korduvalt kinnitatud, et PPAl ja RIAl kulus kummalgi sellele enam kui 1,8 miljonit eurot, kokku seega üle 3,6 miljoni.
Näide ERRi uudisest:
Politsei eitas oma eilses avalduses ka seda, et septembris on plaanis jõuda kompromissile, mille kohaselt tasub Gemalto ID-kaardi kriisi lahendamisele kuluvad summad. Nädal varem oli PPA teavitanud Delfit, et suve jooksul on selle nimel astutud «samme lähemale»:
PPA väidab ka seda, et Austrialt laekunud informatsioon nende ID-kaardi turvaprobleemide kohta ei olnud piisav selleks, et näha ohumärke meil. Samas tuleb tähelepanu juhtida, et samal ajal vahetasid oma ID-kaarte täpselt samal põhjusel välja ka mitmed teised Euroopa riigid, näiteks Hispaania ja Slovakkia. See viitab asjaolule, et rahvusvahelises suhtluses valitses tõesti suuri puudujääke. Lisaks on RIA varem tunnistanud vastupidiselt PPA eilsele teatele, et Austria probleem oli identne Eesti omale: Märkisime teiste riikide probleemi näiteks nendes artiklites:
Kokkuvõttes; politsei valetas, kui väitis, et Postimees valetas.