Pool maarahvast jääb pika ninaga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • Püsinternetita majapidamiste arv väheneb vaid poole võrra
  • Eesti on internetiühenduste arvult Euroopas viimaste seas

EstWini kaablivõrgu rajamine

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kuula artiklit

Sotsiaaldemokraatide poliitiline lubadus aidata Eesti vähegi muule Euroopale järele ja viia interneti püsiühendus vadavale osale maainimestest täitub vaid pooleldi.

Eesti seis rahva internetiga varustatuses on piinlik ja häbiväärne. Valguskaabliga ühendatud kodude ja ettevõtete osakaalult oleme Euroopas selgelt viimaste seas – riikide digiarengut mõõtva DESI indeksi kohaselt alles 25. kohal.

Euroopa maksumaksja miljonite eest rajatava interneti põhivõrgu EstWin omastasid oma soovidega piiratud võimekusega mobiilside pakkujad ja see vookleb meil Eestis mööda mobiilimaste, koole ja omavalitsushooneid. Abi pole olnud ka konkurentsiameti sekkumisest. Maarahvani kaabli vedamine pole olnud aga telkodele majanduslikult otstarbekas.

Sellises olukorras lubasidki sotsid pärast IT-ministri koha loomist 2016. aastal, et valitsus on valmis andma 20 miljonit eurot projektile, mille vedajad paneksid 2/3 omalt poolt juurde ja küsiksid veidi ka klientide käest ning kokkuvõtteks veetaks kaabel lõpuks maale ära.

Esmalt kutsus eksminister ja -poliitik Urve Palo omavalitsuse üles selleks äriühinguid looma. Siis tekkis aga asja vastu huvi riigiettevõttel Elektrilevi, kellel olemas elektrikaablitaristu, mida saab edukalt kasutada ka internetikaabli vedamiseks ja mille teistele kasutada andmist ettevõte koormustasude kehtestamisega kiivalt ära hoidis.

Nii teatatigi rahvalt 55 000 interneti sooviavaldust kogunud omavalitsustele, et nende projektid ei kõlba kuskile, ja korraldati sisuliselt näiline (konkurentideks riigi sihtasutus ja Elektrilevi koostööpartner) konkurss, mille sel nädalal eile Elektrilevi oodatult võitiski. Ehk siis: riik toetab iseennast 20 miljoniga, et asi internetimajanduses korda saaks.

Väga pahasti läks aga ühe asjaga. MKMi on eelanalüüsi põhjal välja selgitanud, et Eestis on praegu ligi 164 000 aadressi, kus pole kiiret internetti ning telekomiettevõtted ei plaani neisse ka kaablit viia. Neist 81 000 aadressil elavad inimesed püsivalt.

Suurema osani neist pidi internet uue meetme vastuvõtmisel ka jõudma, ehk siis sotside soovi ja Eesti riigi kohustus oli see number aastaks 2020 nulli saada. Mida lubas oma pakkumises aga Elektrilevi: kõigest 40 016 liidestust.

Kahtlematult on see tubli samm edasi, aga ajakohaseid ühendusi igatsevast Eesti maarahvast ja ettevõtetest jäävad pooled sellest ikka ilma.

Uurisin, kas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on konkursi tulemustest veidi ka pettunud? Selgub, et mitte väga.

«Viimase miili projekti eesmärk on katta võimalikult palju aasta läbi kasutuses olevaid elamuid ja ettevõtlusega seotud kinnistuid. Konkurss oli avalik ning võimalus oma pakkumine teha oli kõigil, kel piisavat oskusteavet ja võimekust soovitud eesmärke ellu viia,» rääkis Postimehele MKMi sideosakonna nõunik Raigo Illing.

Aadresside arv sõltub tema sõnul paljuski sellest, kui palju kaetakse just hajaasustuse kinnistuid, mille puhul on üksiku ühenduse rajamine kallim kui näiteks kobaras asuvate majade puhul.

«Hajaasustuse punktide katmine võib küll vähendada rajatavate aadresside koguarvu, aga nendele elamutele internetiühenduse andmine on sellegipoolest oluline ja vajalik,» kordas ta.

Igal juhul on Elektrilevi kogunud maarahvalt juba mitu kuud (ja muidugi enne konkursi lõppu) sooviavaldusi interneti saamiseks ja hakkab neist lähtuvalt nüüd kaableid kodudesse vedama. Need inimesed, kes soovivad liitumisvõimalust kasutada, peavad omalt poolt panustama kuni 200 eurot. Ühe ühenduse väljaehitamisse panustab riik ligi 500 eurot ning ülejäänud kulud katab Elektrilevi.

Loodav kaablivõrk on operaatorineutraalne ja selle abil peavad saama oma teenuseid pakkuda kõik interneti- ja televisiooniteenuste pakkujad. Seda muidugi mitte tasuta: võrgu omanikuks saav riigifirma Elektrilevi kehtestab neile võrgutasu, nagu ta seda on teinud elektrigi puhul. Lõpptarbijani jõudev sideliin peab võimaldama allalaadimiskiirust vähemalt 1 Gbit/s.

Euroopa digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi DESI järgi on Eesti Euroopa 28 riigi seas püsiühenduste levikult alles 25. kohal. Ka püsiühenduse kalliduse osas oleme 14. kohal. Palju parem on seis aga mobiilse internetiga, kuid eks selle levi kasvatamisele interneti baasvõrk seni kulunud ongi.

Euroopa Liidu aastaks 2020 seatud minimaalne eesmärk on tagada  kiirusega 30 mbit/s lairibaühendus igale eurooplasele. Eesti selle nädala uudiste valguses sellega hakkama ei saa.

Tagasi üles