Euroopa kaitsetööstus kihab – loe, mis Prantsusmaal toimub

Eesmärgiks on Caesari liikurhaubitsate tootmisaegu vähendada kaks korda. Foto: Picryl

Ühe suurima kaitsetööstusmessi – Eurosatory – juunikuise Pariisis toimuva näituse eel korraldati konverents, kus osutati eriti suurele aktiivsusele. Maailm on silmitsi üksteisega kattuvate kriiside ja sõdadega ning selle taustal tõi GICATi (Prantsusmaa maismaa- ja õhukaitse ning turvalisuse tööstuste grupi) president Marc Darmon esile üheksa protsendi suuruse tõusu ülemaailmsetes kaitsekulutustes. Euroopa korraldab end ümber, reageerides konfliktide taastekkele oma piiridel ning 25 ELi 27 liikmesriigist suurendasid oma sõjalisi kulutusi aastatel 2022 kuni 2023.

Euroopa kaitseinnovatsiooni partnerlus (The European Defense Innovation Partnership Action ehk EDIRPA) on määranud investeerimiseks 500 miljonit eurot. Nexter plaanib sel aastal toota 150 000 mürsku, tulevased projektid nagu Euroopa kaitsetööstuse strateegia (European Defence Industrial Strategy ehk EDIS) ja Euroopa kaitsetööstuse programm (European Defence Industry Programme ehk EDIP) propageerivad edasist laienemist.

Prantsuse kaitsetööstuses on ühtekokku 225 000 töökohta, sealhulgas ainuüksi maaväe sektoris on neid 50 000. Prantsuse kaitse sõjalise planeerimise seadus (LPM) määratleb aastateks 2024–2030 eelarveks 413 miljardit ja keskendub tootmisaegade vähendamisele ja reageerimiskiiruse suurendamisele. Näiteks iseliikuva haubitsasüsteemi CAESAR tootmisaega lühendati 30 kuult 15-le ja Mistrali õhutõrjeraketi tootmisaega lühendati 24 kuult 15-le.