VIDEOD JA PILDID ⟩ Vaata, millised on Meta uued prillid – kas liitreaalsus ongi lõpuks mugav?

Nagu päris: prillid nagu prillid ikka, kuigi kahtlaselt paksude raamidega. Facebooki firma Meta usub, et nendesarnaste seadmetega võiksime me aastate pärast kõiki oma nutiasju ajada. Foto: META

Liitreaalsuse prille me oleme juba testinud ja need pole alati väga mugavad. Kas Facebooki ettevõte Meta on oma äsja välja kuulutatud uue seadmega Orion lõpuks jääd murdmas ja viib sellised seadmed massidesse? Esialgu on küll vaja leppida vaid tootja enda kiidusõnadega, kuid ilmselt on seadmes kasutatud uued lahendused seda valdkonda siiski paremaks ja mugavamaks muutmas.

Äsja lõppenud konverentsil Meta Connect tutvustas firma juht Mark Zuckerberg Meta esimesi «tõelisi» AR-prille, mis lubavad tuua uue taseme reaalsuse ja digimaailma ühendamisse. Varem oli see arendamise ajal tuntud koodnime Project Nazare all.

Tegemist on ettevõtte seni kõige keerukama ja tehnoloogiliselt arenenuma prototüübiga. Orioni prillid toovad kasutajateni uue holograafilise kogemuse, kombineerides kergesti kantava vormi prilliraamidekujuliselt, mis, tõsi küll, on väga paksud ja raskemad raamid kui tavaprillidel.

Uute liitreaalsuse prillidega saab enda ette õhku kuvada suuri ekraane või digitaalseid kolmemõõtmelisi asju, mis jäävad justkui ühe koha peal hõljuma. Foto: META

Liitreaalsuse seadmed näitavad kasutajale läbi prilliklaasi vaadates justkui õhus hõljuvaid asju ja digiekraane, mis sulanduvad muu pärismaailma taustaga.

Nii saab kuvada enda ümber digiinfot ja mängida või isegi tööd teha, vaadata seinasuuruselt ekraanilt filme või suhelda arvutist üle kantud aknas teistega näiteks videokonverentsil.

Keerukad väljakutsed: kuhu peita projektorid ja kaamerad?

Orioni liitreaalsuse prillide kujundamisel on kasutatud uutmoodi lahendust, mida varem on proovinud vaid üks idufirma: silikoonkarbiidist läätsesid, mis on väga kerged ja optiliste moonutusteta, samuti uLED-projektoreid ja keerulisi nanotehnoloogiaga lainejuhte prilliklaasi sees.

See teeb neist kompaktseimad liitreaalsuse- ehk AR-prillid, mis pakuvad 70-kraadist vaatevälja.

Komplekt koosneb prillidest, lihaste signaale lugevast käevõrust ja arvutiseadmest, kus tehakse kogu vajaminevad arvutused ja pilditöötlus. Foto: META

Prillid sisaldavad hulga sensoreid käe- ja silmaliigutuste jälgimiseks. Parimaks ekraani juhtimiseks on aga vaja veel üht lisaseadet — elektromüograafia (EMG) randmevõru, mis tõlgib käe ja sõrmede peenemaid liigutusi prillide juhtimiseks. Randmevõru registreerib lihaste mikroimpulsse, nii et väikseimadki sõrmeliigutused saavad registreeritud ja liitreaalsuse juhtimiseks pole vaja suurelt kätega vehkida, piisab mikroskoopilistest sõrmeliigutustest.

Kuigi prillid kaaluvad 98 grammi, pole Meta suutnud siiski kogu arvutusvõimsust nende sisse ära peita. Suurem osa andmetöötlusest toimub eraldi juhtmevabas arvutiplokis compute puck, mille saab pista näiteks taskusse.

Arvutused prillide jaoks tehakse taskus. Foto: META

See plokk haldab ka käe- ja silmajälgimist ning AR-algoritme, hoides prillid kergema ja mugavamana.

Liitreaalsuse võimalused: võimalik, et tuleviku telefoniasendaja

Meta näitas konverentsil Orioni tehnoloogia uudi võimalusi, sealhulgas holograafilise kujutise loomist ja AR-kogemusi, mis kasutavad tehisintellekti toega nägemissüsteeme.

Lahtiseletatult tähendab see näiteks prillides olevate kaamerate abil laual taldrikus olevate toiduainete koostisosade määramist ja nende kohale õhku info kuvamist.

Orioni prillid, mille on teinud Facebooki firma, lubavad muidugi ka kasutada sotsiaalmeediarakendusi, nagu Instagram ja WhatsApp, kasvõi mitmes aknas korraga, muutes suhtlemise kiiremaks.

Prillidega saab mõistagi ka mängida. AR-mängud toimuvad sinu enda ruumis või tänaval, kus mängu elemendidsegunevad päris maailmaga. Mitme aknaga saab teha ka arvutitööd, suurendades monitori kasvõi seinasuuruseks ja riputades enda ümber õhku erinevaid aknaid.

Millised on järgmised sammud?

Kuigi Orion pole veel müügil ja ilmselt Eestisse müügile ei tulegi, on tegemist huvitava äärmiselt põhjalikult viimistletud prototüübiga, mis peaks näitama liitreaalsuse lähituleviku võimalusi. Samas peab nende mugavuses veendumiseks neid prille ise mõnda aega kandma, sest senised lahendused on tekitanud mõnikord peapööritust, on halvasti loetavad või ei suuda kiiresti liigutades tehislikke asju pärismaailma istutatult paigal hoida.

Meta lubab keskenduda järgmistes etappides visuaalide teravuse ja seadme suuruse optimeerimisele ning tootmise arendamisele, et tulevikus oleks taolised seadmed juba mõistlikuma hinnaga.

Kuigi «Orion» jääb veel mõneks ajaks arenduse faasi ja poest seda ei leia, annab see siiski õrna lootuse, et AR-prillid saavad lõpuks piisavalt mugavaks, et neid pikemalt kasutada.