Robottolmuimejad on jõudmas massidesse. Üha suurem hulk inimesi soovib tolmuimemise delegeerida seadmele, mis rõõmuga selle töö ette võtab. Eesti üks tippblogijaid Mallukas testis kahte tolmuimejat ja jagab oma kogemusi.
Sisuturundus
Eesti tippblogija testis: millist robottolmuimejat valida?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest ajast peale, kui tuntud blogipidaja Madiken oma robottolmuimejast nii hellitavalt kirjutas, olen pidevalt mõelnud, et tahaks ka sellist tehnoloogilist sõpra. Ometi on igasuguseid muid väljaminekuid nii palju, et mõte robottolmuimejast on koguaeg lükunud kaugemasse tulevikku. Siis tuli appi Stokker, kes pakkus mulle varianti kahte tolmuimejat testida.
Testimiseks toodi siis mulle kaks erineva hinnaklassi mudelit. Kallima kannab nime BotVacD85, mille hinnaks on 599€. Odavama mudeliks on aga Neato Signature, mille hinnaks on tunduvalt rahakotisõbralikum 359€.
Esmalt võtsin karbist välja odavama mudeli. Paraku ei saanud kohe testima asuda, sest toodet peab esimesed kolm korda vähemalt 12 tundi laadima. Selleks tuli see panna laadijasse, mille mõlemal pool peab olema peel meetrit vaba ruumi, et robot peale töötegemist koju oskaks minna. Robot seega laadima kuid “õnnetuseks” mõjus selle laadimisest märku andav vilkuv tuluke väiksele Marile väga kutsuvalt. Liialdamata ütlen, et sada korda käisin teda selle masina juurest ära toomas kuid minuti pärast oli ta jälle tagasi START nuppu tagumas. Seega see vaene robot muudkui sai sisse ja välja lülitatud, kuni meil tuli mõistus pähe ja ta tagumisse tuppa, kinnise ukse taha laadima peitsime ning paraku ka mõneks ajaks sinna ununes.
Lõpuks tuli hea leiutis taas meelde ning tõime selle elutuppa tagasi ja panime tööle. Alguses, esimesed paar minutit, tegi masin nii kõva lärmi - arvasin, et naabrid saevad kuskil mingisuguseid puid. Tegime masina lahti ja vaatasime, et ehk on kuskil mingi paberike sisse jäänud või miskit, et ta sellist põrgumüra teeb, aga ei miskit. Kõik oli puhas. Samas koristades ta vahepeal mürises ja siis oli üsna vagusi ka. Kui mõni tolmuimejaekspert oskab öelda, miks see masin nii teeb, siis olen üks suur kõrv. Juhend ja õpetus igatahes selle koha pealt ei aidanud. Kui mürin välja jätta, tegi robot oma tööd usinalt. Tiirutas mööda tuba ringi ja muudkui puhastas. Ma ei mäletagi, kaua tal see üks ringkäik aega võttis, aga tehtud ta sai ja põrand oligi puhas. Kohe päris ausalt. Väike Mari ei teinud seda tööd tal muidugi lihtsaks. Kui enne oli tarvis masinat sisse lülitada, siis hiljem oli tore sellel järele joosta ja seda omakora välja lülitada. Saa nüüd siis aru nendest lastest ja nende loogikast.
Kui lõpuks see esimene masin testitud sai, oli järg teise, kallima mudeli käes. Esiteks polnud me seda loomulikult veel laadima pannud, seega pidime jälle ootama järgmise päevani, et ta “kõhu täis sööks” ja siis endas töötegemiseks energiat leiaks. Ettevaatlikult vaatasime üle kõik põrandad, sest lisaks sellele ühele nupunäppijale on meil majas teine vennike, kes pidevalt põrandale loiku tegema kipub. Kuna robot väga vedelikke imeda ei taha, siis on hädavajalik enne kõik loigud likvideerida ja asjad kokku korjata, et robot kenasti koristada saaks. Lisaks ei tahtnud ma, et see kallim katki läheks, sest minu koostöös Stokkeriga sai kokku lepitud, et kallim kuulub ikka tagastamisele, teisega võin aga elu lõpuni kodus tolmu imeda, kui tahan. Mille poolest see kallim siis erines. Esiteks ta juba näeb välimuselt uuem välja. Uhke puutetundlik ekraan on tundlikum ja reageerib kiiremini kui soodsamal mudelil. Töötab samuti põrisedes, kuid kordi vaiksemalt kui odavam mudel. Aku laadis tal esimestel kordadel ikkagi sama kaua ehk 12 tundi. Selle mudeli töökorraldus võib esmalt pentsik tunduda. Teeb väikese tiiru ja läheb pessa tagasi. Siis aga saime aru, et selliste tsüklitega ta töötabki. Teeb muudkui järjest suuremaid ja suuremaid ringe, kuni terve tuba kenasti puhtaks saab. Mulle tundus, et kallim oli ka selle võrra efektiivsem, et tal olid ka küljel harjased, mis seinaääri kenasti kraamisid. Ka tolmu mahuti on suurem mistõttu tuleb teda harvemini puhastada. Natuke madalam on see ka, aga diivani alla ei mahtunud nad mul kumbki, kapi alla pugesid aga mõlemad. Navigeerimisoskus on neil mõlemal sama, seega nad mõlemad ongi organiseeritud ja tiirutavad oma mustrit mööda ringi. Mõned robottolmuimejad tiirutavad niisama sihitult ringi, aga neil on mõlemal kindel plaan, et mis nad teevad ja kuhu nad lähevad. Väikestest takistustest “astuvad” mõlemad edukalt üle. Tänu tagumistele ratastele saavad nad kõrgemale minna ning juhuks kui nad kuhugi kinni jäävad saavad pärast mõningast ukerdamist oma eluga edasi liikuda ja jätkata oma tööd.
Mis ma siis pärast mõlema mudeli testimist arvan? Käsi südamel ütlen, et eks see uuem parem ole. Enamasti uued on ju alati paremad. Ikka uhkemad võimalused, ilusam disain, vaiksem ka. Kui raha küsimuseks ei ole, siis eelistaksin mina BotVaci. Uuema asja ostmisega kaasneb kindlasti ka see, et masinad püsivad siis kauem moodsamad. Kes seda oluliseks ei pea, siis neile sobib ka soodsam mudel väga hästi, sest põrandad on puhtad mõlema tolmuimejaga. Mis siis, et odavam rohkem müriseb. Kõik tolmuimejad ju mürisevad, aga sellega ei pea sa ise vähemalt kaasas jooksma, vaid saad muid toimetusi teha samal ajal. Ööseks seda vist tööle ei paneks, aga mina ei saa enda oma hetkel nagunii ööseks panna, sest Lotte võib ju kuskile ookeane maha jätta ja selle pärast tuleb mul robot tööle panna enda valvsa silma all. Olen kindel, et iga koduperenaine oleks õnnelik ükskõik kumma mudeli leidmisel jõulukuuse alt. Mina ei kujuta enam ette elu ilma sellise võrratu vahendita, kui robottolmuimejata. No lihtsalt nii hea ja mugav on. Eriti mugav oleks muidugi siis, kui ma Lotte pissi enne kraamima ei peaks, aga noh ehk see loom ka kunagi õpib ja siis ma saan hea elu peale üle minna. Nii kaua aga olen ise ustavalt kõrval ja kuulan, kuidas puitpõranda vahelt puru kolisedes masinasse imetakse. Kohe hea on olla!
Täispostitust pikemalt saab lugeda siit