Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Suur ülevaade: Eesti õnnetud IT-ministrid ja nende nõunikud (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo Foto: Tairo Lutter

Kirglik öö väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo nõunikevaliku ümber on leidnud oma loogilise lõpu ning aeg on tagasi vaadata, kes on üldse olnud Eesti IT-ministrid, miks nad pole ükski ametis lõpuni vastu pidanud ja kes on olnud nende nõunikud.

Urve Palo

Foto: Matti Kämärä

Kui varem oli majandusministeeriumis olnud lisaks põhiministrile ruumi väliskaubanduse või ettevõtlusministritele Anne Sullingile (02.07.14-09.04.15) ja Liisa Oviirile (14.09.15-23.11.16), siis esimest korda kohtame viidet infotehnoloogiale Urve Palo ametinimetuses.

Sotsiaaldemokraadist Urve Palost sai ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 23.11.2016 ametisse astunud Jüri Ratase esimeses valitsuses. Paraku ei pidanud ta mitmete probleemide tõttu  – nagu näiteks kannapööre seoses internetiprojekti rahastamisega – ametiaja lõpuni vastu. Ta pani ameti maha 22.08.18 ning siirdus poliitikast kasiinoärisse.

Urve Palol oli poliitilisi nõunikke kokku kolm: Egert Juuse, Ralf-Martin Soe ja Malle Dapon.

Teada on, et Palo nõunikud said ministri lahkudes töötulemuste eest preemiat järgmiselt: Egert Juuse 1800 eurot, Ralf-Martin Soe 1200 eurot ning Malle Dapon 0 eurot. Urve Palo enda lahkumissumma suuruseks oli 3992 eurot ja 40 senti. Tema ka preemiat ei saanud, küll aga sisaldus lõppsummas 600 eurot ja 11 senti esindustasu.

Nõunikest ainsana on hiljem avalikkuse tähelepanu all olnud Ralf-Martin Soe ja seda seoses TTÜ Nurkse instituudi rahaasjade skandaaliga.   

Urve Palo ametiajast endast jäid silma omavalitsuste projektid, mis jäeti ilma neile sotside võimule tulekust saadik lubatud 20 miljonist eurost ülikiire interneti viimiseks maaelanikeni ning see summa anti hoopis riigiettevõttele Elektrilevi.

Urve Palo ametiaega jäi ka Eesti läbi aegade suurim ID-kaardi kriis, mis tema toel ka suure poliitilise mõõtme võttis.

Rene Tammist

Foto: Tairo Lutter

Urve Palo järglaseks sellel ametikohal sai sotsiaaldemokraat Rene Tammist (22.08.18-29.04.19).

Rene Tammisti ametisoleku aeg jäi küll üsna üürikeseks, kuid tema nõunikud said Palo omadega võrreldes oluliselt suuremat lahkumispreemiat ning seda mitte lihtsalt töötulemuste eest, vaid «tööülesannete suurepärase täitmise» eest. Priit Koff sai preemiaks 2600 eurot brutos ning täpselt sama suure summa ka Kätlin Org. Millega need nõunikud tegelesid – ei tea.  Valitsuse vahetumise tõttu lahkunud Rene Tammist sai ise lahkudes raha 38 239,29 eurot brutos (pluss 973,71 eurot esindustasu).

Rene Tammisti ametisoleku ajal midagi märkimisväärset selles valdkonnas ei toimunud, ta suhtles tihedalt startup-ettevõtetega, hoidus jõulistest sõnavõttudest ning kõik paistsid olevat olukorraga rahul.

Ainsana läks nihu Tammisti väljakuulutatud 5G sagedusoksjon, kuna selle vaidlustas kohtus Eesti telekomiettevõte Levikom. 

Marti Kuusik

Foto: Eero Vabamägi/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Tõeline põrgu IT-ministrite ümber läks lahti pärast seda, kui Keskerakond Isamaaliidu abil EKRE kevadel oma valitsusse upitas.

Esiteks pani EKRE sellele kohale Marti Kuusiku, kes jõudis ametis olla vaid poolteist päeva (29.-30.04.19). Otsekohe tulid päevavalgele süüdistused koduvägivallas ja nende eest on mees peagi ka kohtu ette ilmumas.

Kuusiku lahkumistasu oli 374,5 eurot pluss 74,9 eurot esindustasu, kuid ilma jäeti ka sellest ning tööd ta teha ei jõudnudki. Jõudis vaid Postimehele lubada «massiivset aktsiooni».

Kert Kingo

Foto: Erik Peinar / riigikogu kantselei

16. mail jõudis kätte Kert Kingo aeg. Tema ametinimetus on niisiis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister.

Tema puhul pole samuti ametitegevusega seoses seni sisulisi uudiseid ilmunud. Küll aga tööalaseid vaidlused endises töökohas maksu- ja tolliametis, soovimatus välisreisidel käia, kahtluse alla seatud keelteoskus, segadus alluvusvaldkonnas toimuvast arusaamisel ja iroonia oponentide suhtes.

Kert Kingo esimeseks nõunikuks oli suve lõpust suhtekorraldusfirma AOC juht Viive Aasma, kes on varem nõustanud ka Kristiina Ojulandi Rahva Ühtsuse Erakonda. Viive Aasma viimane tööpäev ministeeriumis oli eile. 

Poole kohaga tööl olnud Aasmale heideti ette avalikku vägikaikavedu ministeeriumi haldusalas tegutseva EASiga ning läbi oma PR-büroo AOC töötamist Venemaa taksofirma Yandex.Taxi suhtekorraldajana. Aasma ise leidis, et minister ei teinud, mida oli lubanud. 

Kert Kingo nõunikeks ministeeriumis on veel ka Hele Karilaid ja Mihkel Tammet

Afa Viive Aasma asemel Kert Kingo uue poliitilise nõunikuna esmaspäevast tööle asuma pidanud Jakko Väli kaotas sotsiaalmeedia postituste tõttu koha aga juba enne esimest tööpäeva.

Mitmel korral kohtulikult karistatud, võlgade tõttu inkassofirmade hambus olnud ja purjuspäi autot juhtinud Jakko Väli teatas eile sotsiaalmeedias, et asub esmaspäevast minister Kingo nõunikuna tööle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.

Äsja Tallinna televisioonis töö kaotanud ja seetõttu uuest töökohast tõenäoliselt eufooriasse sattunud Väli andis oma uuest ametist teada Facebooki posituses, milles sisaldusid väljendid «Kardavad. Värdjad» ja «Värisege raisad»:

Foto: Kuvatõmmis

Lisaks solvas ta riigikogu liikme Peeter Ernitsa Facebooki seinal endist poliitikut ja praegust Teenusmajanduse Koja nõukogu liiget Evelyn Seppa sõnadega «keegi sulle enam taha panna ei taha, suhu võtta ei soovi»:

Foto: Kuvatõmmis

See omakorda tõi kaasa Peeter Ernitsa vabandamise Evelyn Sepa ees:

Foto: Kuvatõmmis

Lõpuks teatas Kert Kingo, et Jakko Välist ikka ei saa tema nõunikku. EKRE üks juhtpoliitikuid teatas aga sotsiaalmeedias oma erakonnakaaslastele hoiatuseks, et «kui ikka inimene on olnud mitme erakonna liige ja ei kontrolli oma sõnakasutust sotsiaalmeedias, siis ei saa tal olla kohta konservatiivide seas».

Väli kriminaalne minevik

Roheliste erakonna liige Jakko Väli on töötanud näiteks Tallinna linnavolikogu esimehe avalike suhete nõunikuna, Maarahva erakonnas Arnold Rüütli nõunikuna, Tallinna loomade hoiupaiga juhatajana ja Tallinna televisiooni saatejuhina.

Aastal 2009 jäi ta Harju maakohtus süüdi omastamises, dokumendi võltsimises ja kelmuses. Süüdistuse järgi omastas puuviljade tarnimise ja müügiga tegeleva osaühingu ekspordijuhina töötanud Jakko Väli 2006. aasta kevadel ligi 30 000 krooni väärtuses tööandja vara. Samuti jättis ta pärast enda ametist vabastamist 2006. aasta aprillis tööandjale tagastamata ametiauto neli suverehvi ja sülearvuti. Väli oli enne ametist vabastamist haiguslehel olles tankinud enda kasutuses olnud autot tööandja kütusekaardiga. Väli karistati aastase vangistusega tingimisi.

Kohus liitis Väli omastamise süüasjale ka tema kelmuse ja võltsimise kriminaalasja. Nii esitas Väli süüdistuse järgi reisifirmale Travel in Tours 2007. aasta veebruaris võltsitud garantiikirja Soovi Kirjastuse nimelt ja käis puhkusereisil Egiptuses Sharm el Sheikis selle eest tasumata. Pärast võltsimise ilmsiks tulekut vabastas kirjastus reklaamiosakonna müügimehena töötanud Väli ametist.

Välilt nõudis omal ajal võla tasumist ka Ühispank. Väli võttis 1998. aastal auto ostmiseks koos elukaaslasega 100 000 krooni tarbimislaenu. Tagasi maksis Väli vaid väikese osa. Täitevosakond arestis seetõttu 2000. aasta lõpus eelnimetatud hagi tagamiseks Väli televiisori ja maki, kuna Väli ei suvatsenud maksta kohtus väljamõistetud ligi 50 000 kroonist võlga. Täitevamet proovis arestida ka Välile kuuluva sõiduauto Mitsubishi, millega Väli 1999. aasta augustis politseile purjus peaga vahele jäi, kuid Väli jõudis auto enne arestimist oma nimelt ära kantida.

Mis puutub täpsemalt eeltoodud roolijoodikluse juhtumit, siis 2000. aasta veebruaris mõistis toonane Tallinna linnakohus Välile purjuspäi autojuhtimise eest üheaastase tingimisi vanglakaristuse. Politsei pidas purjus Väli tema Mitsubishi roolis kinni 1999. aasta 4. augustil politseireidi ajal Harjumaal Mähel Randvere teel.

Päev hiljem astus Väli Tallinna volikogu avalike suhete nõuniku ametikohalt tagasi ning lahkus ka Keskerakonnast. Kuna Väli oli politseile purjuspäi autoroolis vahele jäänud ka 1999. aasta mais, algatas politsei tema vastu kriminaalasja.

Väli oli kohtu ees ka 1998. aastal, mil teda süüdistati Tartus Taru hotelli uksehoidjana ühelt sakslaselt varastatud raha omastamises. Algul mõistis Tartu maakohus Väli riisumises süüdi, kuid ringkonnakohus tühistas selle otsuse ja mõistis ta süütõendite puudumise tõttu õigeks

Väli sai omal ajal Tallinna linnavolikogu nõunikuks pärast seda, kui volikogu esimeheks oli valitud Edgar Savisaar.

Hiljuti andis Jakko Väli oma Facebooki seinal teada ka sellest, kuidas ta minister Kingo nõunikuna oma peamist ülesannet näeb: «Olukorras, kus ajakirjandus on asunud korrumpeerunud ja stagneerunud ametnike poole, sest mõni minister/ministri plaanid on vastuvõetamatud, tuleb esmalt maha saada miinipildujate tuli ministri vastu! Ning alles peale seda saab hakata puhastama avalikku sektorit saastast, mis sinna mõmmibeebi ja oravagängi valitsemise ajal ladestunud. Augeiase tallide puhastamisega võrreldav vägitegu!»

Paraku tõmbas Väli miinipilduja tule enda peale juba enne esimest tööpäeva. See tuli ta väljavaated ka hävitas.

Järgmisel nädalal on kindlasti oodata Kert Kingo uue nõunikukandidaadi nime. 

Tagasi üles