Peugeot esitles oma 308 põhjale ehitatud metallist katusega kupee-kabriot eelmise aasta sügisel peetud Pariisi näitusel ning nüüdseks on esimene neist oma ratastega puudutanud ka Eestimaa pinda. CC tähistabki Peugeot´del võimalust kasutada autot kas kupee või siis kabrioletina.
Mõistagi pole kupee-kabriod ise mingi viimase aja saavutus. Öeldakse, et kui Mercedes tõi SLK kupeekabrioleti seeriatoodangusse, siis Peugeot viis pagasiruumi klapitava kõvakatusega autod massidesse, kirjutab
.
Tegelikult oli Peugeot'l selline sõiduk juba 70 aastat tagasi olemas, kuid toona mõjus plekist katusega kabriolett liiga revolutsiooniliselt ning see oli kättesaadav vaid vähestele priviligeeritutele.
Metallist katusega kupee-kabriolettidel on kõigil üks suur puudus: kuna katus peab pagasiruumi ära mahtuma ning jätma sinna lisaks ka muude asjade tarbeks veidikene kohta, siis disainilt on masinad reeglina pisut omapärased ja küürakad.
308 CC puhul on aga pagasiruumi luuk pikemaks venitatud, saavutades omapärase tasakaalu, mis ka silmale hea vaadata. Masina väljanägemisest üldiselt rääkides tuleb tunnistada, et tööd on selle kallal kõvasti tehtud ning disainerite pingutusi võib näha kõikjal alates istmetest ja lõpetades uksepaneelidega.
Kabriolettide üheks suuremaks miinuseks on loomulikult kohalik ilm. Lootsin küll, et ehk veab, aga päikesepaistet jagus vaid proovisõidu esimeseks pooleks tunniks. Seetõttu võisid nädala alguses paljud Tallinna-Tartu maanteel liiklejad mõistatada, et kes küll võiks olla nii sügava puudega, et jaheda ilmaga katuseta 100 kilomeetrit tunnis sõita.
Aga auto ju nõuab nautimist, isegi kui sobivat ilma varnast võtta pole. Pealegi, 308 CC-l on varustuses Airwave-süsteem, mis esiistmete keskkohast juhi kuklapiirkonnale sooja õhku puhub. Uskumatu küll, kuid sõita oli täiesti talutav ning täielikust kaifist jäi puudu vaid kümmekond enamat soojakraadi. Muidugi, kui paigaldada veel Windstop tuuletõke, võiks vabalt ka talvel värsket õhku hingata.
Katuse enda liigutamine toimub loomulikult elektri jõul. Kogu protsessi on pandud siiski kontrollima inimene ning nuppu tuleb vastavas asendis nii kaua hoida, kuni ekraanil ilmub kiri protsessi lõppemise kohta. Ühest surnud seisust teise jõudmiseks kulub 20 sekundit, auto võib sel ajal liikuda kiirusega kuni 20 kilomeetrit tunnis, seega pigem tuleks asjad ära ajada korraks seisma jäädes - näiteks foori taga.
Peugeot 308 CC on tavalisest 308st veidi raskem. Kuna katus pole konstruktsiooni toestamas, tuli turvaliseks sõitmiseks kogu ülejäänud kere jäigemaks muuta. Nii kadus aga vajadus B-piilarite järele ning külje peale on sellest masinast erakordselt hea vaade.
Avarii korral kaitsevad istmete külgedesse monteeritud turvapadjad. Tagumiste istmete seljatugede taga asuvad ohu korral mõne millisekundi jooksul avanevad turvakaared. Selleks mõõdavad vastavad andurid nii auto kiirust kui kallet. Muudest elektroonilistest abilistest, mis takistavad autot turvakaarte avanemiseni jõuda, on olemas ABS ja ESP koos hädapidurdusvõimendi, pidurdusjõu jaoturi, veojõukontrolli ja muu sellisega.
Äkkpidurdamisel süttivad automaatselt ka ohutuled. Turvatestides Euro NCAP metoodika alusel sai auto hindeks viis tärni. Veel üks väike, kuid tähtis pisisasi: tänu kere jäikusele polnud sõites mitme päeva jooksul kuulda ühtegi naginat.
Pagasiruumi teemat sai korra juba kergelt puudutatud, õigluse mõttes tuleks ära mainida, et kui katus pea kohal, võib taha mahutada 465 ning ilma katuseta sõites 266 liitri jagu nänni.
Tagumiste istmetega on probleem - eesistujad peaksid olema keskmist kasvu või väiksemad, muidu tekib raskusi pikemaks sõiduks mugava asendi leidmisega. (Ühest linnaotsast teise kannatab igas variandis sõita). Aga see-eest on istmed mugavad ning kui kaasreisijate peale mõelda pole vaja, siis võib peatumata kulgeda üsna pika maa.
Mootoritest pakutakse Peugeot 308 CCle otsesissepritsega kaheliitrist diislit ning 1,6-liitrist bensiinimootorit. Mõlemale võib tellida kas manuaal- või automaatkäigukasti. Diisli võimsus automaatkasti puhul on 136 ja manuaaliga 140 hobujõudu. Bensiinimootoril vastavalt 140 ja 150 ühikut. Seda on parasjagu nii palju, et linnas teistele jalgu ei jää, kuigi ülemäära uljaks kihutamiseks kõnealune auto mõeldud pole.
Kütusekulu: bensiinimootoriga linnas sõites tuleks arvestada kuni 1,8 ja maanteel 6 liitri kulutamisega saja kilomeetri kohta. Diislil jäävad vastavad näitajad 9,6 ja 5,5 juurde. Bensiinimootoriga proovisõiduauto hetkekulu maanteel jäi enam-vähem lubatu piiridesse, linnas sõites on seda aga võimalik mõõta vaid paaki tühjaks sõites.
308 CC hinnad algavad 379 500 kroonist manuaalkasti ja 399 500 automaadi puhul. Diiselmootoriga versioon on ümmarguselt 20 000 võrra kallim. Nagu ikka, on võimalik oma masina hinda lisavarustuse ostmisega oluliselt tõsta. Kalleimateks vidinateks siingi navigatsioon, ksenoontuled ja muu selline, mis teeb küll auto oluliselt ilusamaks, kuid ilma milleta samuti vabalt hakkama võiks saada.
Mainimata on veel jäänud auto gabariidid: pikkus 4 400, laius 1 817, kõrgus 1 426 millimeetrit. Teljevahe 2 605 ja rööbe 1 526 ees ja 1 521 mm taga.
Suhteliselt korralik teljevahe, millele omakorda sekundeerib jäik kere, tagab hea juhitavuse nii asfaldil kui ka auklikel teedel. Auto jätab ka juhile meeldivalt palju otsustamisruumi ning kui ikka väga tahad rehvi vilisema saada, siis on see täiesti võimalik. Samas standardolukordadega tuleb masin ka iseseisvalt toime.
Kahtlemata annab katuse puudumine igale autole omapära juurde. Peugeot puhul lisandub sellele ka firmastiilis välis- ja põhjalikult läbimõeldud sisedisain. Üldiselt jättis Peugeot 308 CC väga positiivse mulje, mida ei suutnud rikkuda ka mõttetu ilm. Pere teise autona, millega pole vaja ei lapsevankrit ega muid suuremaid asju transportida, kõlbaks selline masin täitsa pidada.