Kuidas auto talveks ette valmistada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Villu Vane jagas autojuhtidele soovitusi, kuidas oma sõiduvahend sügistalvise hooaja tarvis ette valmistada.
Vane tuletas meelde, et liiklustingimused halvenevad praegusel hilissügisesel ajal iga päevaga - seda mõjutavad pime aeg ja kehvem nähtavus, sademed, jäide ja muud tegurid. «Kui inimene põhjalikumalt mõtlemata läheb sellega kaasa, pannes paksema jope selga, pikad püksid ja saapad jalga, siis auto puhul kipub see paraku ununema,» rääkis ta. «Esimene lumi ja kiilasjää tekitavad rehvivahetuspunktidesse sabad, aga see on ka kõik.»
Sõidukite süsteemset ettevalmistust jääb vajaka, kuid Vane sõnul tuleb iga auto talisteks kehvenenud liiklustingimusteks ette valmistada.
Kontrolli tuled üle. «Mida sügise poole, on näha selliseid sõidukeid, millel üks või teine pirn ei põle. Suvel valgel ajal ei pane ehk tähelegi, et mõni pirn on läbi põlenud ja võid niimoodi pikka aega sõita. Talvel pimedal ajal on äärmiselt oluline, et kõik tuled oleksid autol korras,» rääkis Vane.
Vaheta klaasipühkija kojamehed, et need sügisvihmadele ja talvistele sadudele vastu peaksid.
Klaasid seest puhtaks. Eriti tuletas Vane selle vajadust meelde suitsetajatele, kel autos kombeks sigaretti tõmmata. «Kui väljast pestakse autot enam-vähem regulaarselt, siis klaase seestpoolt pestakse heal juhul kord aastas,» teadis Vane. «Olen ise suitsumees ja tean, et kui autos suitsetada, siis klaasid - eriti sügistalvisel perioodil - määrduvad seest jube kiiresti.»
Jääkraabits ja lumehari autosse. «Kui autoaknad esimest päeva jääs on, lähevad tavaliselt käiku pangakaardid, igasugu sissepääsuload, kümme küünt...» kirjeldas Vane.
«Enne ei tohi sõitu alustada, kui auto aknaklaasid on puhtad,» rõhutas Vane. Selle vajaduse ilmestamiseks tõi ta näite, kuidas liinibuss sõitis otsa kahele teepeenral liikunud inimesele, sest tohutu suurde esiklaasi oli silmade kõrgusele sisse kraabitud vaid pisike pilu nagu tankil.
Korralikud rehvid alla. Vane soovitas enne rehvivahetuspunkti minekut üle kontrollida, ega möödunud talvest alles jäänud talverehvid liiga kulunud ole ja algava hooaja ikka korralikult vastu peavad. Teisipidi on aga ohtlik lükata rehvivahetust viimase hetkeni siis, kui kasutusel olevad suverehvid on kulunud. «Ei soovita kellelgi sõita kulunud rehvidega sügistes ilmaoludes.»
Kas naast- või lamellrehv?
Naastrehv kulutab teekatet ning on kõrge müratasemega. Seevastu on sel pikk eluiga. Lamellrehv seevastu ei kahjusta teed ning on vaikne, kuid kulub kiiremini kui naastrehv. Naastrehvi eelis lamellrehvi ees tuleb esile jäisel teel - lumisel teel sõites on lamellrehvi haardumine isegi parem, kuid kiilasjääl ei ole naastrehvile vastast.
Vane sõnul sõltub autojuhi valik, kas kasutada talvel naast- või lamellrehve, eelkõige tema sõiduvajadustest. «Kui inimene elab Tallinnas ja tema sõidud põhiliselt ühest linnaotsast teise või paar korda talve jooksul ka Tartusse või Pärnusse, siis tegelikult sõidab ta ju terve talve valdavalt suvistes märgades teeoludes. Selle kolme-nelja libeda päeva pärast talv läbi naastudega klõbistada on suhteliselt mõttetu,» arvas Vane.
«Kui inimene elab 30-40 kilomeetrit linnast väljaspool ja sõidab kõrvalistel teedel, on selgelt eelistus naastrehvi kasuks.»
Põhjalikud soovitused auto talveks ettevalmistamiseks on olemas ka maanteeameti kodulehel.
Teehooldajad on valmis
Maanteeameti teehoiuosakonna juhataja Rain Hallimäe kinnitas, et teehooldajad on talvisteks oludeks valmis, tehnika ja libedustõrje materjalid olemas. «Suvist teed aga talvel loota ei tasu,» soovitas ta autojuhtidel kohandada sõidustiil vastavalt aastaajale, sõltumata sellest, missugune tee välja näeb.