Kuidas keskmine eestlane autot liisib: 10 protsenti sissemaks ja ... (10)

Aivar Pau
, tehnika.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liisinguautod
Liisinguautod Foto: Mihkel Maripuu

Autot liisinguga ostes kipub keskmine eestlane eelistama väikest sisse- ja kuumakset, venitades liisinguperioodi seetõttu tasapisi aina pikemaks, vahendab tänane Autoleht pankade andmeid.

«Eestlane valib enamasti liisingu pikkuseks viis aastat ja peamine eesmärk on saada võimalikult väike kuumaks. Seega meie portfellis on viieaastaste lepingute osakaal kõige suurem,» iseloomustas Autolehele Nordea Liisingu rahvusvaheliste partnersuhete juht Viljar Lillemägi praegust keskmist liisinguga autoostjat.

Kuna raha hind on aastate jooksul aina langenud (10 aastat tagasi oli autoliisingu keskmine aastaintress fikseeritud 5-5,5 protsendile, viis aastat tagasi oli see kuue kuu Euriboriga seotult kokku 3,5-4 protsenti ning praegu 2,5-3 protsenti), pole intressikulu ilmselt paljudele autoliisijatele otsustava kaaluga, mistõttu kallima auto ja väiksema kuumakse saamise nimel venitatakse liisinguperioodi tasapisi aina pikemaks.

Näiteks Swedbankis on keskmine periood viimase kümnendi jooksul kasvanud poole aasta võrra, ütles panga esindaja Mart Siilivask: «2006. aastal oli keskmine 4,5, aga 2015. aastal viis aastat. Kolmeaastaste lepingute osakaal on Swedbankis 6, nelja-aastastel 8 ja viieaastastel 70 protsenti müügist.»

Tollest pangast saab liisingu kuni seitsmeks aastaks. Sama pikka perioodi pakub näiteks ka SEB, kuigi panga tavatingimustes on laeks kuus aastat.

 «Liisingperioodi keskmine pikkus ettevõtetel on 48 kuud. Aga kui varem valiti perioodi peamiselt kuumakse järgi, siis nüüd on lisandunud sõiduki läbisõit aastas: kui autoga on plaanis aastas palju sõita, valitakse pigem lühem periood (24-36 kuud) ja selle lõppedes tagastatakse vara automüüjale,» täiendab peamiselt ettevõtteile keskendunud Danske Banki liisingu valdkonnajuht Veljo Häninen.

Nullsissemakse? Unusta ära!

«Sissemakse on üks tegur, mis aitab maandada krediidiriske nii kliendi kui ka liisinguettevõtte jaoks. Tänases Eestis on klientide maksepraktika üldiselt väga hea ja sellest tulenevalt pakutakse liisinguturul sissemakset tavaliselt alates 10 protsendist. Samas kuna suurem sissemakse tähendab kliendile väiksemat kuumakset ja kokkuvõttes väiksemat intressikulu, siis tegelikkuses eelistavad inimesed maksta rohkem kui 10 protsenti. Kui arvesse võtta ka kasutatud autod, on reaalne sissemakseprotsent ligi 20. Pigem tuleks seda lugeda heaks, riske maandavaks, vastutustundlikuks praktikaks,» ütles SEB esindaja.

«Sissemaksu osas tõi masu selgelt välja, et alla 10 protsendi on kahjulik nii liisingu andjale kui ka kliendile, sest makseprobleemide ilmnemisel on raske vara realiseerida kahjumita. Seetõttu lähtumegi nõudest, et klient peaks tegema vähemalt 10-protsendise sissemakse,» sõnastas Viljar Lillemägi Nordea Liisingu nõude.

Swedbanki klientidel oli juba 10 aastat tagasi valdavalt kombeks sisse maksta 20 protsenti ning sama keskmine püsib Siilivaski sõnul ka praegu.

«Kasutus- ja kapitalirendi osakaal on eraklientidel läbi aastate jäänud samasse suurusjärku. Kui 2015. aastal oli see vastavalt  48 ja 52 protsenti, siis 2006. aastal 46 ja 54 protsenti,» ütles Siilivask Swedbankist.

«Ettevõtted eeslistavad jätkuvalt pigem kasutusrenti,» lisab Häninen Danske Bankist.

 «Liisitava sõiduauto keskmine väärtus on muutnud koos üldise majanduskeskkonnaga, olles seeläbi mõjutatud ka inimeste väärtushinnangute muutustest. Kriisieelsetel aastatel (2006-2007) ulatus liisitava auto keskmine hind tunduvalt üle 20 000 euro. Samas kriisiaastatel 2008-2010 eelistati väiksemaid, odavamaid ja madalama ülalpidamiskuluga autosid keskmise hinnaga 13 500-15 000 €. Kallimaid autosid julgesid inimesed jälle hakata soetama alates 2011. aastast, peale üldise kindlustunde paranemist. Keskmine liisitava auto hind on aastail 2011-2015 jäänud vahemikku 17 000-20 000 €, olles kõrgeim 2014. aastal – umbes 19 500 €. 2015. aastal jäi keskmine 18 000 € juurde,» selgitab Liitmäe DNBst.

 Swedbankis oli liisitava sõiduki keskmine hind 2015. aastal 37 protsenti suurem kui 10 aastat tagasi – 18 400 € (2006. aastal 13 400).

Loe täismahus ülevaadet tänasest Autolehest.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles