Porsche 911 Carrera S: Nad tegid seda jälle (5)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Porsche 911 Carrera S.
Porsche 911 Carrera S. Foto: Eero Vabamägi

Maailm ei ole enam endine, vähemalt mitte tõsiusklike Porsche-fännide jaoks. Äsja Eestisse jõudnud uus Porsche 911 Carrera S mõjub kultusmudeli pikas ajaloos nagu maavärin. Uurime, milles asi.

Käivitamisel, kohe esimesel kokkupuutel, toob 911 Carrera S kuuldavale äkilise urahtuse. See on virgumise hääl, pigem rahulolev ringutus kui kriiskav äratuskell ümbruskonna penidele. Aga parem võtke seda mootorihaugatust kui vihjet, hoiatust või templijälge kinnituskirjal, et see siin on täisvereline sportauto. Mitte mõni pehmik. Hetkeline urahtus taandub kohe madalaks talitsetud urinaks, mis ometi lükkab põhja ja punasesse kõik heeblid ootuste juhtpuldil. Lasen tal esinduse õuelt kikivarvul välja hiilida.

Just nimelt, hiilida. Sest linnasõidul käitub Carrera S taltsalt ja sujuvalt, meenutades käitumiselt luksusautot. Ta ei lärma ega torma ega külva enda ümber kaost ja hävingut. Teda on lausa naeruväärselt lihtne hoida linnakiirustel viisakuse ja seaduse antud raamides. Juba mõne sõiduminutiga on taas käes kinnitus, et 911 ei ole üks neist hirmujudinaid tekitavatest sportautodest, mis valdavad vabalt kümmet meetodit, kuidas inimest rullikeeratud ajalehega ära tappa. Ning mis näivad varitsevat iga võimalust, et seda teha.

Ei midagi sellist! Ta on suurepärane kaaslane ka argireaalsuses, aastaajast või lõpututest teeparandustest hoolimata. Olemuselt on ta ju GT-auto ehk Grand Tourer ehk auto, millega võib mugavalt läbida ka pikki vahemaid. Kahele reisikaaslasele jätkub ruumi ja avarust. Vedrustus on seatud nii, et teekatte iseloom kandub küll selgelt juhini, aga see ei väsita, tüüta ega tekita vaevusi. Kuid peamine põhjus, miks me temast juttu teeme, peitub sootuks mujal.

Ja see põhjus paneb paadunud Porsche-usklikud unetult väherdes pomisema – aga miks küll ometi? Ja nimelt – autotööstuse reegliraamatus näpuga järge ajades on uute 911 Carrerade puhul tegemist elutsükli keskpaiga mudelivärskendusega. Kuid see mudelivärskendus raputab Porsche südant ja tuuma. Kuidas? Vastus on lihtne – hüvasti, vabalthingavad Carrerad! Tere tulemast, Carrerad kahe turbokompressoriga!

Võrreldes varasema vabalthingava jõuallikaga on uue kuuesilindrilise boksermootori töömahtu vähendatud kolmele liitrile ja lisatud kaks turbokompressorit. Pöördelise muutuse tagamaadelt paistavad euroliidu autotootjatele kehtestatud aina karmimad saastenormid, millega turbokompressorite lisamisega on kergem kohaneda. 911 Carrera uued jõuallikad arendavad võimsust 370 hj (450 Nm). S-tähisega mudelid  arendavad 420 hj ja suurim pöördemoment 500 Nm on saadaval juba 1700 p/min juures. See aga ütleb nii mõndagi neile, kes tahavad väärikalt autot nautida ka ahistavates igapäevaoludes.

Väliselt on muutunud äärmiselt vähe, kuid need ümberkorraldused on see-eest põhimõttelised. Tagaklaasi juures paikneva musta iluvõre ribid on nüüd pikisuunalised, et mootor saaks veel sügavamalt hingata. Kasutatud ja soojenenud õhk väljub jahutusavade kaudu, mis paiknevad diskreetselt tagumise põrkeraua nurkades. Neli ja pool meetrit eespool asuvad esimese põrkeraua nurkades õhuvõtuavad, mida katavad avanevad ja sulguvad aktiivsed kardinad. Et ribisid suletuna näha, peab terav silm olema, sest seisval autol on need alati avatud ning sportrežiimides töötades avatakse ja suletakse neid vajadust mööda aerodünaamika parandamiseks.

Aga uus mootor on neetult hästi õnnestunud. Porsche inseneride saavutuse mõistmiseks tuleb taas rõhutada, et 911 on pigem institutsioon kui lihtsalt üks automudel. Radikaalsed muutused mõjuvad – vähemalt Porsche-traditsionalistide silmis – alati pühaduseteotusena. Meenutame kas või vesijahutuse ilmumist 966 mudelile aastatuhande vahetuse paiku, ning järgnenud uue lahenduse omaksvõttu. Nagu toona, leidub nüüdki neid, kes vabalthingavale jõuallikale nukrusega järele lehvitavad.

Enamik sellest, mida Saksa insenerid on välja mõelnud ja filigraanselt teostanud, on sihipärasel kasutamisel sügavalt, lausa põhjatult ebaseaduslik. Võtame või tippkiiruse 308 km/h. Saksa auto ja Autobahn, kes neid jõuaks lahuta’. Või siis kiirendus. Lugege mõttes üheksani (kui punktipealt täpne olla, siis 8,9-ni) – selle ajaga jõuab Carrera S nullist kiiruseni 160 km/h! Need üheksa sekundit roolis võiks minna kirja kui elu ühed ilusamad. See mahlane avanemine, jõuline ja igasuguse tuntava pingutuseta edasisööst ja tunne, et varu on rohkem, kui eales oskad ära kasutada. Võrratu!

Lükkame kella veelkord käima. Roolil paremat kätt asuv nupp tuleb keerata Sport+ peale. Vasaku jalaga suruda piduripedaal põhjani välja. Parema jalaga pressida põhja gaasipedaal. Ja siis lasta pidur järsu liigutusega lahti. Edasise eest hoolitseb stardisüsteemi arvutusvõimsus, kogu veojõud kantakse piiskagi kaotamata teele… ja siis see juhtub. Teid litsutakse istmesse, siseelundite asemel laiutab õõnsus ja soontesse paisatakse adrenaliinitulv. Nendest 3,9 sekundist (Sport Chrono paketiga), mis kulub nullist sajani kiirendamiseks, on iga viimne kui sajandik elamist väärt. Paigaltstardi ametisaladusi valdavad Porsched täiuslikult. Kui miski siin päriselt üllatab, siis see, kuidas Carrera S sooritab paigaltstardi ehk liigagi asjalikult, Saksa täpsusega ja ilma erilise show’ta.

Aga põhja lükatud ootusteheeblid ja sportauto veregrupp igatsevad mägiteid või ringrada. Need on Carrera S-i kodutanumad. Ringrajal võib topeltsiduriga automaatkäigukasti (Porsche keeles PDK) käiguvalitsa südamerahus automaatasendisse jättagi, sest vaevalt, et meist kellelgi on õnne kuuluda nende üksikute erandlike sekka, kes võib-olla suudavad kiiremini arvutada kui Porsche inseneride loodud võlukunst.

See auto ühendub juhiga nagu välisskelett, bioloogiline närvisüsteem ja vereringe jooksevad tehnilisega kokku samasse andmekanalisse. Isegi kuigivõrd autot koormamata on iga keharakuga tunda, kui täiuslikult on see masin välja töötatud. Ta avab end uskumatult kergelt, näitab mõnuga, kui lihtne on teda asetada täpselt soovitud sõidujoonele, kui puhas on tagasiside roolilt ja kui intuitiivne pedaalidelt. Piisab juba vähesest, et nautida Sport+ režiimis PDK ja mootori koostööd. Ja võib vaid ette kujutada, milliseks täppistööriistaks muutub ta professionaali käes.

Nad tegid seda jälle. Nad tegid tänavasõiduauto, mis on tegelikult hetkel parim sportauto. Ehk eksperdi sõnadega: «See on sportauto, nagu olid kümne aasta eest superautod.» Neid sõnu tasub väga tõsiselt võtta.

Porsche 911 Carrera S

Mootor: 2981 cm3, B6, bensiin, 420 hj, 500 Nm

Sooritus: 0–100 km/h 4,3 s, 308 km/h

Jõuülekanne: 7-käiguline PDK-automaatkäigukast, tagavedu

Kulu: 8,7 l / 100 km, 199 g/km CO2

Kaal: 1515 kg (koos juhiga)

Hind: alates 111 480 €

Kommentaarid (5)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles