Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Clintoni kõrval oli kaotaja arvamusküsitluste tööstus

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eelmistel valimistel kõikide osariikide tulemused täpselt ette ennustanud küsitlusfirma FiveThirtyEight ennustuste muutus enne valimisi. 2012. aastal edu toonud statistilised meetodid tõid sel aastal täiesti vale tulemuse. | FOTO: Kuvatõmmis

Lisaks Hillary Clintonile, kes kaotas jõuliselt võidutsenud Donald Trumpile USA presidendivalimistel, oli eile teine suur kaotaja USA arvamusküsitluste tööstus, kes vandus veel päev enne valimisi selgesõnaliselt, et vabariiklased seekord Valgesse Majja ei pääse.

Üks värvikam näide oli Princeton Election Consortiumis töötav andmeteaduste professor Sam Wang, kes kuulutas otse-eetris, et on valmis Trumpi võidu puhul putuka ära sööma. Pärast valimistulemuste ilmsikstulekut teatas ta oma Twitteris, et otsib parasjagu parimaid putukaküpsetamise meetodeid.

Seejuures ei ole tegemist kogenematu või naiivse analüütikuga. 2012. aasta valimistel suutis Wang ennustada 50 osariigist 49 valimistulemusi. Selle aastal valimistel ennustas ta, et võit läheb koguni 99 protsendi tõenäosusega Clintonile. Olgu putukad tema hamba all siis pehmed.

Eilsete valimiste puhul jääb kindlasti õhku küsimus, et mis siis ikkagi juhtus? Või õigemini, kuidas said pea kõik arvamusuuringud tulemusi nii radikaalselt valesti hinnata? Kuigi nendele küsimustele vastuste otsimine näib praegu tänamatu ettevõtmisena, võib siiski teha kokkuvõtte sellest, mida analüütikud seni on välja toonud.

Ühe kitsaskohana märgitakse, et küsitlused ei suutnud kaasata Trumpi nn peidetud toetajaid, sest valimite koostamine ei olnud piisavalt heal tasemel. Ühena vähestest küsitlustest ennustas Donald Trumpile võitu LA Timesi ja Lõuna-California Ülikooli uuring. Küsitluse juhi Arie Kapteyni sõnul oli levinud veaks paljude uuringufirmade eeldus, et 2012. aastal hääletamata jätnud kodanikud ei anna oma häält ka sel aastal. Vahepeal on aga ühiskondlik polariseerumine uue taseme saavutanud ning need, kes viimastel valimistel hääletamata jätsid, valisid tänavu tõenäoselt siiski Trumpi, kuid ei pruukinud seda küsitlejatele tunnistada.

Erinevaid süstemaatilisi vigu näib olevat mitu. Kuna paljudele tähendas seekordne otsus valikut «kahe kurja» vahel, oli raske hinnata, kes valimisjaoskondadesse kohale ilmub. Välistada ei saa ka küsitlejate ja ajakirjanike isiklike uskumuste mõju. Kindlasti tegi Clintonile kahju see, et ema meilide teema möödunud nädalal uuesti tõstatus. Selle tagajärjel kaduma läinud hääled aga viimastes küsitlustes ei kajastu.

Lihtsustatult võib öelda, et statistikud ja sotsioloogid ei seisnud lihtsalt oma ülesande kõrgusel. Samas võivad probleemid olla märksa olemuslikumad.

Juba aasta alguses kirjutas The Guardian, et küsitlusfirmadel seisab ees tehnoloogilistest ja sotsioloogilistest muutustest tingitud kriis. Seoses mobiiltelefonide kasutuselevõtuga on tekkinud näiteks hoopis uus probleem – seaduse järgi ei tohi mobiilidele automaatvalimisega helistada. Lauatelefone aga teatud sotsiaalsetes klassides enam väga palju pole.

Mobiiltelefonide puhul tuleb arvestada ka seda, et võõralt numbrilt saabuvatele kõnedele tihti lihtsalt ei vastata. Kuigi internetiküsitlused peaksid selle probleemi lahendama, ei ole need paraku praegu veel nii täpsed kui kunagised telefoniküsitlused. Nii ongi esindusliku valimi leidmine muutunud märksa keerulisemaks, küsitluste läbiviimine samal ajal aga kallimaks.

Lõpuks taandub kõik siiski tõdemusele, et küsitlusfirmad vajavad uusi tehnoloogiaid ja meetodeid. Nagu ütles üks Trumpi toetanud vabariiklaste rahvuskomitee liige Jonathan Barnett, on need firmad kaotanud usalduse ning selle taastamiseni läheb kaua aega. «See, kuidas arvamusküsitlusi tehakse, ei tööta enam,» kommenteeris ta olukorda Politicole.

Tagasi üles