Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Seljad kokku, kett peale, kramp välja ja uut Eestit tegema

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Peeter Smitt ettevõttest Nortal leiab, et firmadel võiks olla suurem vabadus koguda inimeste kohta mitmesuguseid andmeid, nii sünnivad uuel tasemel teenused. | FOTO: Eero Vabamägi

Kahekümne aasta eest ülikiire hoo sisse saanud Eesti innovatsioonirattal on praeguseks tekkinud kramp ning ainus võimalus seda kuidagi käima panna on ettevõtted, ametnikud ja poliitikud ühe laua taha saada ja asuda looma avatud andmete põhiseid järgmise põlvkonna teenuseid, leiab Eesti IT-lahendusi Lähis-Idasse eksportiv Peeter Smitt ettevõttest Nortal.

«Seda innovatsiooni, särtsu, julgust ja tahtmist, mis 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses riigi poolt tuli, on praegu vähemaks jäänud. Kett on nagu maha käinud. Tundub, et kõige tehtu üleval hoidmine võtab ära palju energiat, et siit edasi minna. Suured plaanid on seisma jäänud, ei ole kuskilt kosta uusi X-teid (X-tee – Eesti andmebaase ühendav andmevahetuskiht – toim) ja digiallkirju,» tõdes Peeter Smitt.

-Puhkaja konkurentsist väljas

Keegi ei taha muidugi öelda, nagu olnuks tulu parem ja lihtsam deklareerida paberdeklaratsioone täites või saanuks elektri eest kiiremini maksta teenindusbüroos. Ent e-teenuste siit ja sealt lihvimise, ülevärvimise ja kokkutõmbamise asemel oleks Smitti sõnul viimane aeg hakata toetama innovatsiooni ning ainus õige tee selleks on leida koht ja vorm, kus riik ja üha tugevamaks muutuv IT-ettevõtlus saaksid seljad kokku panna.

«Huvi selleks on, aga pole õiget kohta, kus need kokku saaksid,» märkis Smitt. Moore’i seadus viitab, et umbes iga 18 kuu tagant kahekordistub arvutite võimsus ja see rütm dikteerib ka e-teenuste ja muude e-teemade arengu kiiruse, võimaldades luua uusi ja keerulisemaid teenuseid kui enne. See tempo eeldab, et pidevalt tuleb midagi uut teha ja kes puhkama jääb, langeb konkurentsist välja.

Uusi ja rabavaid ideid võib tulla ju igalt poolt. Riik võib täiesti vabalt teha ise innovatsiooni, vähemalt niikaua, kui suudab hoida tööl innovaatilisi inimesi. Loomulikult võib algallikaks olla ka eraettevõtlus ja riigi roll oleks sel juhul kuulata ja kuulda võtta. Igal juhul peab innovatsioonimeelsus olema selle pool, kellelt tellimus tuleb – ka riigil.

Edasi lugemiseks liitu tasulise Postimehega

Sul ei ole hetkel tellimust. Edasi lugemiseks telli Postimees!

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS
KUUPILET
5.99 € /kuu
TELLI KUUPILET
PÄEVAPILET
3.99 € /päev
TELLI PÄEVAPILET
Tagasi üles