Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Seljad kokku, kett peale, kramp välja ja uut Eestit tegema

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Peeter Smitt ettevõttest Nortal leiab, et firmadel võiks olla suurem vabadus koguda inimeste kohta mitmesuguseid andmeid, nii sünnivad uuel tasemel teenused. | FOTO: Eero Vabamägi

Kahekümne aasta eest ülikiire hoo sisse saanud Eesti innovatsioonirattal on praeguseks tekkinud kramp ning ainus võimalus seda kuidagi käima panna on ettevõtted, ametnikud ja poliitikud ühe laua taha saada ja asuda looma avatud andmete põhiseid järgmise põlvkonna teenuseid, leiab Eesti IT-lahendusi Lähis-Idasse eksportiv Peeter Smitt ettevõttest Nortal.

«Seda innovatsiooni, särtsu, julgust ja tahtmist, mis 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses riigi poolt tuli, on praegu vähemaks jäänud. Kett on nagu maha käinud. Tundub, et kõige tehtu üleval hoidmine võtab ära palju energiat, et siit edasi minna. Suured plaanid on seisma jäänud, ei ole kuskilt kosta uusi X-teid (X-tee – Eesti andmebaase ühendav andmevahetuskiht – toim) ja digiallkirju,» tõdes Peeter Smitt.

-Puhkaja konkurentsist väljas

Keegi ei taha muidugi öelda, nagu olnuks tulu parem ja lihtsam deklareerida paberdeklaratsioone täites või saanuks elektri eest kiiremini maksta teenindusbüroos. Ent e-teenuste siit ja sealt lihvimise, ülevärvimise ja kokkutõmbamise asemel oleks Smitti sõnul viimane aeg hakata toetama innovatsiooni ning ainus õige tee selleks on leida koht ja vorm, kus riik ja üha tugevamaks muutuv IT-ettevõtlus saaksid seljad kokku panna.

«Huvi selleks on, aga pole õiget kohta, kus need kokku saaksid,» märkis Smitt. Moore’i seadus viitab, et umbes iga 18 kuu tagant kahekordistub arvutite võimsus ja see rütm dikteerib ka e-teenuste ja muude e-teemade arengu kiiruse, võimaldades luua uusi ja keerulisemaid teenuseid kui enne. See tempo eeldab, et pidevalt tuleb midagi uut teha ja kes puhkama jääb, langeb konkurentsist välja.

Uusi ja rabavaid ideid võib tulla ju igalt poolt. Riik võib täiesti vabalt teha ise innovatsiooni, vähemalt niikaua, kui suudab hoida tööl innovaatilisi inimesi. Loomulikult võib algallikaks olla ka eraettevõtlus ja riigi roll oleks sel juhul kuulata ja kuulda võtta. Igal juhul peab innovatsioonimeelsus olema selle pool, kellelt tellimus tuleb – ka riigil.

Smitt tegeleb Eestis end juba õigustanud IT-lahenduste levitamisega Lähis-Ida riikidesse. Ta tõdeb, et lahendusi on kuskil mujal palju lihtsam müüa, kui saab näidata, et Eestis on see tehtud ja tegelikult ka töötab.

«Mujal maailmas on siiamaani ulme, kuidas meie digiallkirja anname ja kuidas X-tee töötab ja mida see tegelikult teha võimaldab,» muigas Smitt.

Maksuameti lahendused, kogu X-tee lähenemine ja õigusruum, digitaalse IDga seotu, maakataster, äriregister, patendiregister, riigihangete register, rahvastikuregister – kõik need on väga hästi sisse töötatud, siinse eraettevõtluse ja riigi koostöös loodud lahendused, mida on võimalik edukalt mujale maailma eksportida.

Kuid uut tuleb peale väga vähe. Meil on nüüd küll e-residentsus, kuid selle elujõulisus on hiljutise pankade rahapesuskandaali valguses tugeva kahtluse alla sattunud ning võib kaasa tuua sellise uue ärirolli nagu e-tankisti tekke.

Mida uut siis riik ja eraettevõtjad tegelikult looma võiksid asuda? Peeter Smitt arvab, et oleme bürokraatia automatiseerimisega väga kaugele jõudnud, kuid et siit edasi minna, on vaja bürokraatiat ja poliitikat ennast muuta hakata.

«Kus me võiksime teerajajad olla – võiksime isikuandmete privaatsusele vaadata teiselt poolt. Mis oleks, kui laseksime andmed rohkem vabaks, ja kui keegi rikub midagi, siis ta saab karistada? Mitte ei pane kõike kinni, et keegi mingil juhul midagi rikkuda ei saaks,» arvas Smitt.

Jutt käib IT-lahendustest, mis teavad ise, millal sul mõnda teenust vaja on, ja tihtipeale oskavad ka üsna täpselt arvata, mida sul vaja on. Mõned näited sellistest lahendustest on juba olemas.

Kuigi oleme maailmas juba praegu väga eesrindlikud, saaksime ka Eestis kraane palju rohkem lahti keerata. Siis tekiks ettevõtjatel võimalus andmeid kokku panna ja mõistuspäraseid asju välja mõelda – see on Smitti idee.

«Võiks traditsiooniliselt bürokraatiast astuda sammu edasi – aeg on teha järgmise põlvkonna teenuseid. Laske kõik andmetele ligi ja sünnivad uuel tasemel inimestele heaolu pakkuvad teenused,» sõnas Smitt.

Tuleb leida vaid tasakaal selle vahel, milliseid andmeid on inimesed nõus jagama, mis nad selle vastu saavad ja millised on sanktsioonid juhuks, kui keegi nende andmetega midagi muud teeb.

Täiesti kolmas teema ongi see, et kui Eestist midagi välja viia, siis kuidas seda teha. Riik ise ei saa minna lepinguid sõlmida. Riik ei saa võtta endale teise riigi ees lepingulisi kohustusi.

«Hetkel tundub, et riigile on veel võrdlemisi võõras ka koostöö erasektoriga, et mujal maailmas lahendusi pakkuda,» ütles Smitt.

Loomulikult ei saa riik oma juriidilises vormis olla kasumit teeniv ettevõte, kuid otsustajad võiksid jõuda mõistmiseni, et riigil on võita sellest, et kui Eesti tuntus innovaatorina  kasvab, ning ettevõtetel läheb tänu sellisele ekspordile paremini. Tuleb rohkem maksuraha, majandus areneb ning kasvab Eesti ettevõtete ja ekspertide hulk, kes loovad lahendusi, pakuvad suure lisandväärtusega teenuseid nii Eestis kui ka väljapool.

-Riik laseb endale jalga

Kui kõik kokku võtta, siis Smitti arvamus Eesti innovatsiooni tuleviku kohta võiks kõlada nii: riik peaks tegema palju tihedamat innovatsioonikoostööd ettevõtetega, et neil oleks võimalik hakata uusi tooteid taas väljapoole müüma. Vajaduse korral tuleb helgeid päid maailmast kohale meelitada.

Siia välismaa suurkorporatsioonide arenduskeskuste loomine ja eriti veel mingisuguse dotatsiooni andmine algusajaks on Peeter Smitti sõnul tegelikult iseendale jalga laskmine.

«Riik ise tellib ainult eestikeelseid asju ja neid arendajaid, kes suudavad eesti keeles töötada, on piiratud hulk. Kui me nüüd maksame kellelegi väljapoolt, et tule siia ja võta meie inimesed oma palgale, et nad teeksid kellelegi väljaspool mingisuguseid asju, siis jääb veelgi väiksemaks nende inimeste hulk, kes saaksid Eesti asja teha, luua, midagi uut arendada ja pakkuda kõrge lisandväärtusega teenust,» arvas ta.

Kui me oma talendid hindude või ükskõik kelle heaks tööle paneme ja nad punuvad mingi asja valmis, siis maha müüvad selle hindud ja koore riisuvad selle eest hindud. Tõsi, meile jääb sotsiaalmaks, aga suur lisaväärtus, mis akumuleeruks Eestisse, seda Smitti sõnul ei teki.

Koolitame inimesed välja ja paneme nad kellegi teise heaks tööle – see ei peaks olema Eesti tee.

KOMMENTAAR

Siim Sikkut, majandusministeeriumi IKT-asekantsler

Peetri pakutud andmepõhiselt proaktiivselt toimivate tervikteenuste ehk nn nähtamatute teenuste suund ongi see, mille oleme riigis võtnud. Valitsusel töös on juba näiteks nullbürokraatia algatused ja eriti projektid «Aruandlus 3.0», millega tahetakse muuta ettevõtetele aruandlus automaatseks just andmeid paremini avades ja taaskasutades. Majandusministeeriumis kavandame parasjagu samme, et teenusepakkujaid teenuseid hoogsamalt uuendama saada.

Kahe käega võib alla kirjutada sellele, et head uuendused sünnivad riigi ja erasektori koostöös – aga näiteks ka akadeemilisi teadmisi nii meilt kui ka mujalt kaasates. Lisaks on vaja kuulata ja kaasata ka lõppkasutajaid endid, mida seni oleme Eestis teinud kaugelt liiga vähe. Just niimoodi ehitame ühte e-Eesti nüüdset edulugu ehk e-residentsust, mis muide kohe kuidagi pole kahtluse all, vaid läheb edasi veel tugevamalt kui enne. E-residentsus on võimalus just erasektoril arendada täiesti uusi või kohendada oma seniseid e-teenuseid kogu maailmast pärit kasutajatele.

FAKTIKAST

Peeter Smitti 5 näidet uue põlvkonna e-teenustest

  1. Uus maksuameti visioon näeb ette, et kui ettevõtja on nõus oma pangaväljavõtet maksuametiga jagama, siis täidetakse maksudeklaratsioon automaatselt ja ettevõtja saab selle vajadusel üle vaadata. Eraisikute tuludeklaratsiooni täitmisel on samasugune asi juba olemas.
  2. Praegu peab pärast lapse sündi riigiga suhtlema päris mitmel teemal. Lapse nimi, sünnitoetused, vanemahüvitis, lasteaiakoht jne. Kõik see võiks välja näha nii, et järgmisel hommikul pärast uue ilmakodaniku sündi laekub vaid telefoniekraanile küsimus, mis kodaniku nimeks saab ja kumb vanem plaanib lapsega koju jääda. Kõik muu saaks toimuda ja peaks toimuma automaatselt.
  3. Praegu näeb perearst inimest siis, kui ise otsustad minna. Enamasti siis, kui kuskilt valutab või palavik ei läinud kolme päevaga ise ära. Selle asemel võiks arstil olla ülevaade sinu ja su pere kohta vastavalt sellele, mida poest ostad (ehk missugused on sinu toitumisharjumused), kui palju trenni teed (andmed on saadaval Endomondos, Runkeeperis jne), palju viimase paari aasta jooksul puhanud oled, kas on esinenud suuremaid stressiallikaid (lähedaste surm või rasked haigused, lahutus, töökaotus jne). Kui kogu selle andmehulga põhjal paistab, et võiks ennetusliku nõu anda, siis arst ise helistab ja tunneb muret.
  4. Praegu hakkab tuletõrjeauto sõitma siis, kui naaber helistab, et aknast tuleb suitsu. Seevastu saaks näiteks juba energiamüüja andmete järgi ennustada, et pistikupesas on kaarleek iga kord, kui tramm mööda sõidab, ja sellest korteriomanikule teada anda.
  5. Praegu kaob pankrotipesadesse suur hulk raha. Samas on aastaaruannete, maksuandmete ja veel paari andmeallika alusel suhteliselt täpselt võimalik hinnata, kes hakkab pankrotti minema. Kui see info oleks äripartneritele teada, saaks nad ise otsustada, kas ja kuidas toimida ja mis riske võta.
Tagasi üles