Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pilvele on lisandunud udu: mis asi on fog computing?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Värvikirev udu Jaapanis | FOTO: Scanpix/Caters News Agency

Pilveandmetöötlemise (cloud computing) kõrvale on tekkinud uus andmete töötlemise ja hoiustamise vorm nimega «udu» või fog computing.

Pilv on juba teada-tuntud kontseptsioon. Arvutid teevad arvutusi ning võrgud ühendavad arvuteid. Teisisõnu: võrgud ühendavad arvutusi - see ongi pilv. Me saame anda osa oma arvuti arvutustest teistele arvutitele, mis asuvad meist kaugel ja mida me ei pea kunagi nägema, kirjutab Motherboard.

iPhone'd on näiteks paljuski nii võimsad tänu sellele, et suure osa nende tööst teevad ära pilves asuvad arvutid. See on suurepärane kontseptsioon ja geniaalne lahendus, kuid tänapäeva üha kasvavad ja kasvavad üüratud infomassid ning omavahel ühendatud lugematud seadmed on muutunud koormavaks isegi pilvele. Mida rohkem andmeid pilvega ühendatud arvutid töötlevad, seda vähem on ribalaiust ja üleüldist töötlusvõimekust.

Selles valguses on pakutud välja «udu», mis tooks pilve kaugetest serveritest palju lähemale ning võimaldaks andmeid salvestada ja töödelda lokaalselt, erinevates seadmetes. Me oleme ümbritsetud lugematutest nutitelefonidest, tahvelarvutitest, ruuteritest ja värkvõrgu jubinatest, mida kõiki saaks kasutada andmete hoiustamisel.

2015 ilmunud raportis selgitab kommunikatsioonifirma Cisco, et aastaks 2020 on internetiga ühendatud umbes 50 miljardit seadeldist, mis genereerivad üle kahe exabaidi andmeid päevas. Sellisel juhul võib praktilisemaks muutuda andmete enda lähedal hoidmine, mis vähendaks viidet ja hoiaks kokku ribalaiust. Viimast saaks hoida suuremaid arvutusi nõudvate päringute jaoks.

«Udu toob pilve palju lähemale ja hõlmab protsessi ka värkvõrguga ühendatud seadmed,» kirjutatakse Cisco raportis. «Uduga ühendatud seadmed, mida võib kutsuda udusõlmedeks, võivad olla kus iganes, kus on võrguühendus. Iga seadeldis, millel on võime salvestada andmeid, teha arvutusi ning omab võrguühendust, saab olla udusõlm. Nende hulka kuuluvad isegi sellised seadmed nagu tööstuslikud kontrollerid, lülitid, ruuterid ja valvekaamerad.»

Udu loomine ei ole muidugi lihtne ning nõuab mitmete uudsete lahenduste loomist. Uduga ühendatud seade peab olema võimeline määrama andmete töötlemise ajatundlikuse ning saama aru, milline tema lähedal olev seade on selleks tööks kõige sobilikum. Tööstuslikust juhtahelast tulevat päringut on võib-olla vaja töödelda lähimas udusõlmes või kui tegu ei ole nii ajakriitilise asjaga, mis nõuab rohkem töötlemist, siis võib saata selle kaugemate ja võimsamate sõlmede juurde.

Ainult tõeliselt suured, väga palju arvutusi nõudvad päringud saadetaks pilve. Võti udu loomisel saabki olema arusaamine, et pilv ei saa olla «üks suurus sobib kõigile» lahendus arvutuste tegemisel.

Tagasi üles