Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Professor: miks Eesti inimene ei kasuta ID-kaarti?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tanel Tammet | FOTO: ERIK PROZES/

Eesti inimestel pole põhjust igapäevaselt ID-kaarti kasutada, kuna riik pole loonud piisavalt elanikele vajalikke e-teenuseid, selgitas lühiusutluses Postimehele Tallinna Tehnikaülikooli professor Tanel Tammet.

AP: Me armastame rääkida Eestist kui suurepärasest e-riigist ja me kulutame selle arendamisele ka tohutult vahendeid. Samas näitab näiteks augusti statistika, et tegelikult ei olnud e-riigi ega erasektori e-teenuseid vaja enam kui 900 000 residendile - ID-kaarti ei kasutanud teenustesse sisselogimiseks 71 protsenti elanikest. Mitte kunagi ei ole see näitaja kasvanud aasta keskmisena üle 50 protsendi. Mis pildil valesti on?

TT: Rõhuv enamus e-riigi arendusse minevaid vahendeid (ma ei pea siin silmas pankasid ja muud eraettevõtlust) ei ole suunatud mitte tavakodanikele, vaid ametnike töökeskkonna parandamisele ja ametnike töö automatiseerimisele.

Samuti võiks küsida, kui palju riigil on üldse sisuliselt "teenuseid", mida inimesed peaksid regulaarselt kasutama: pigem on enamus riigi teenuseid mitte-igapäevased asjad (a la sündide registreerimine, maksudeklaratsioonid jne) või füüsilise maailmaga väga seotud (haridus, meditsiin) või käivad taustal inimestest sõltumatult (politsei jms).

Erasektori e-teenused enamasti ei nõua ID-kaarti, sest viimast on küllalt pingutav kasutada. ID-kaarti või mobiil-id-d nõuab erasektor reeglina väga turvakriitilistes kohtades, põhiliselt ongi nendeks Eestis pangad. ID-kaarti laiem elektrooniline kasutus algas Eestis ka nimelt sellest hetkest, kui pangad hakkasid seda peamise autentimisviisina nõudma: enne oli kasutus pigem veidi eksootiline.

Kui vaadata veel numbreid:

  • 12% 16-74 aastaseid ei kasuta internetti,
  • 56% on kasutanud e-kaubandust
  • 50% eID omanikest on seda kasutanud,

siis need ütlevad, et ca 66% internetikasutajatest kasutab e-kaubandust ja ca 60% eID-d.

Oletan, et need kaks gruppi on üpris suure ülekattuvusega, ja tõenäoliselt ka suure ülekattuvusega selle grupiga, kes teevad internetipangast ülekandeid (ilma eID-ta saab teadupärast teha ainult väga väikseid ülekandeid).

Arvaksin ise, et e-kommerts ja seeläbi internetipangandus on põhiline eID massilise kasutamise põhjus Eestis.

Riigil lihtsalt ei ole - ja võib olla ei peagi olema - kogu aeg tavaresidentidega mingit sellist asja ajada, kus residendid peaks ise aktiivselt sekkuma või mingeid ranget identifitseerimist vajavaid toiminguid algatama.

Enamus riigiga otse või kaudset läbikäimist - a la politsei, koolid, tervis jms - toimub põhimõtteliselt inimestega suhtlemise kaudu, seda ei saa automatiseerida ja seega ei ole ka tugevat elektroonilist autentimist nendes tegevustes tarvis.

Riigiteenuste juures on elektroonilise autentimise vajadus minu arusaamist mööda mitte-igapäevane, ja selliste mitte-igapäevaste asjade jaoks ei viitsi enamus kasutajaid PINide ja kiipkaartidega jne jännata: nad teevad sea ikkagi eeskätt juhul, kui vajadus on regulaarne, nagu näiteks ostud ja pangaülekanded jms.

Ehk, e-riik kitsas mõttes (riigiaparaat ja omavalitsused) on meil põhiosas ametnike töö optimeerimisele suunatud, ning residentide e-teenused ei ole igapäevaseks kasutamiseks. Küll aga on e-riik laias mõttes (äri, kultuur, suhtlus jne) see, mis inimestele põhilist huvi pakub, seal aga ei ole tingimata tugevat autentimist ja eID-d alati vaja ning riigiaparaat ei peagi sinna sekkuma.

AP: Üsna tuntavalt on RIA ja PPA asunud viimase nädala juhtumi taustal just mobiilID kasutamist propageerima, isegi kõnealustest turvariskidest sõltumata. Statistika ei anna eriti rõõmustamiseks tõesti põhjust - seda kasutab vaid 130 000 eestlase ringis. Millest selline mobiilseks surumine teie hinnangul tingitud on? Kas ID-kaardi kui digitaalse tuvastamise vahendi aeg võib hakata ümber saama?

TT: Põhimõtteliselt olen sama meelt, kuid «ID-kaardi aeg hakkab ümber saama» on liiga tugevasti öeldud. Ma arvan, et ta ümber saama ei hakka, kuid erinevatel põhjustel muutub ID-kaardi kasutamine - alternatiivide kõrval - vähem mugavaks.

Mobiil on alati kaasas ja sellega autentimine/allkirjastamine ei sõltu brauserist ja installeeeritud lisatarkvarast ning uuendustest. Arusaadavalt on ka praeguse ID-kaardi riskitaseme tõusu puhul hea PR mobiil-IDd meelde tuletada.

AP: Te töötate ülikoolis, mida arvate IT-töötajate puudus Eestis ja seega ka arendustööde seismisest selle taga. Kas Eestist on odava IT-tööjõu pakkuja asemel saamas tööde tellija Ukrainast ja Poolast ja ise peaksime tootma vaid kõrgema taseme IT-töötajaid - arhitekte, arendusjuhte?

TT: Kõrgel tasemel IT-töötajaid ei ole maailmas mitte kusagil üle, ka mitte Ukrainas ja Poolas.

Praktika näitab igal pool, et äriarendus, funktsionaalsuse disain jms on nii tihedalt seotud konkreetsete klientide, infrastruktuuri, seaduste ja kultuuriga, et seda on väga raske outsourcida. Outsourcida saab reeglina mahukaid juba hästi spetsifitseeritud töid. Tavatellijad selliseid spetsifikatsioone koostada ei oska, see ei ole tihtipeale ka praktiliselt võimalik.

Arhitekte ja arendusjuhte otseselt ei saagi ülikoolides vms "toota", nad kasvavad ise tippspetsialistidest, analoogiliselt ettevõtjate ja ärijuhtidega, kelle tekkimiseks on lisaks spetsialistioskusele vaja andekust ja kogemust.

IT-s ei ole ka võimalik teha selget vahet nö arendaja, analüütiku ja arhitekti vahel: igas vallas on vajadus eeskätt tippspetsialistide järele ning tipud on kodus kõigis nendes põhivaldkondades. Ei saa olla tugev arhitekt, olemata tugev arendaja.

Reaalselt saame ülikoolides ette valmistada laia silmaringiga algajaid arendajaid, ning loota, et nad sattuvad põnevasse ja arendavasse keskkonda tööle ja osadest neist kasvavad tipud eri IT-valdkondade jaoks. Peale hariduse saaks riik ehk aidata ka selle arendava keskkonna osas, muutes lihtsalt IT-maastikku mitmekesisemaks ja tellides innovaatilisemaid asju.

Tagasi üles